Elektritööd panid gaselli kasvama

“Kunagi alustasime paari kopa rentimisega, aga siis oli vaja mõni auk kaevata või tee ehitada ja nii meist ehitusfirma sai. Klientide soovide täitmiseks oleme tegevusareaali laiendanud. Vahel piisab vajaliku tööriista hankimisest, vahel on vaja leida mõni spetsialist või koostööpartner oma meeskonda,” rääkis Kaljula Äripäeva 2. aprillil ilmuvale kuukirjale Ehitus.

2003. aastast tegutseva Tartu ettevõte teenuste pakett on laiahaardeline: pakutakse üldehitust ja elektritöid, kaeve- ja lumetöid, lammutust, lautade ja teedeehitust. Kaljula sõnul on tegevusi juurde võetud vastavalt nõudlusele.

Kriis pani tagasi tõmbama.

Buumiajal osales Terasteenus sarnaselt kümnetele teistele väikestele ehitusfirmadele suurtel objektidel alltöövõtjana, ent kriis viis ettevõtte 2010. aastaks kehvasse seisu. “Tõmbasime ehituse poole tagasi ja tegime seda, mida päris alguses: rentisime tehnikat ja monteerisime tellinguid. Kopad olid kogu aeg töös, püsikulud katsime ära, pangad said liisingud kätte,” meenutas Kaljula, kes ise viibis toona Valgevenes ja tegeles muude projektidega.

Madalseisu ajal saadi hakkama vaikselt tegutsedes, uusi asju juurde ei võetud, inimesi koondati väga vähe, välditi pankrotti. Kaljula on rahul, et ei läinud kaasa vooluga ega rabelenud alampakkumisi tehes: “2010ndal läks palju konkurente pankrotti. Meie hinnaralliga kaasa ei läinud ja järgmine aasta, mil ka konkurents oli väiksem, andis juba häid tulemusi.”

Terasteenus OÜ hakkas 2011. aastal tegelema elektritöödega, juurde tulid ka keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatavad projektid. “Olime ka varem sattunud vanu põllumajandushooneid lammutama ja maastikku korrastama, aga aastal 2011 kuulutasime põllumehe enda kliendiks ja hakkasime ise oma teenuseid aktiivselt välja pakkuma,” sõnas Kaljula. Ta lisas, et kuna erasektori osakaal ehituses üha kahanes, on konkurents põllumajandusehituses päris tihedeks läinud.

Eratellija julgeb taas.

Samas on erasektor Kaljula hinnangul pead tõstmas: “Julgetakse hakata taas maju ehitama – on juba kuulda, et kortereid müüakse paberil maha ja pangad julgevad laenu anda. See annab ehitajale kindlasti suurema valikuvabaduse. Ma arvan, et käesolev aasta tuleb parem kui eelmine.”

Terasteenus OÜle annavad tegevust KIK projektid ja riigihangete võidud; suuremad tööd on elektri- ja lammutustööd. “Pakume end ka ise ses vallas peatöövõtjaks, ent mõned hanged on spetsiifilised – sellised, kuhu meie oma käibenumbrite ja referentsidega ei mahu. Siis tuleb oodata, et Eesti 8-9 suuremat ehitusfirmat võistlevad ja nendega ühendust võtta,” rääkis Kaljula. “Alapakkumiste problemaatika on ehitusturul paremuse suunas läinud. Peatöövõtjad on hinna paika saanud, alltöövõtjate hulgas on veel üllatajaid, kes lähevad miinushinnaga hankele.”

Enam kui viie aastased saavad hakkama.

Kaljula sõnul on need ehitusfirmad, kes üle viie aasta turul olnud, soliidsed ettevõtted, kes saavad endaga ka edaspidi hakkama. “Eks alati ole neid, kes eksisteerivad vaid aastaksese. Paljude jaoks on see ka äriplaan, neid tuleb veel ja veel. Aga ka suured peatöövõtjad on aru saanud, et nendega on närviline ehitada,” nentis ta.

Siseturul ellujäämiseks tuleb ka paljudel suurematel firmadel leida peatöövõtule lisaks tegevusi. “Paljud, kes olid varem nn lipsuga ehitajad, on eelmisel aastal jõudnud enda brigaadide loomiseni. See annab paindlikkuse ja aitab riske maandada,” rääkis Kaljula. Terasteenusel on samuti nn munad erinevates korvides, ka selle arvestusega, et tööd jaguks talviseks madalhooajaks. Tänavune talv lumetöid ei soosinud ning see andis Kaljula sõnul kohe tunda: “Ehitajat mõjutab ilm päris tublisti. Muidu oleme öösel ja päeval tööl, aga mitte sel talvel.”

Hinnad kasvavad paratamatult.

Veel arvestab ehitaja iga-aastase materjalide hindade tõusuga. “On paratamatu, et kui küttehind tõuseb, paneme oma masinate tunnihinnale tasu juurde. Tänavu ei tohiks küttehind oluliselt tõusta, see-eest on Lõuna-Eestis tõusmas prügi hind. Tegeleme lammutamise ja utiliseerimisega ning meid mõjutab ka metallihind maailmaturul,” lisas ta. 

Kaljula märkis, et pakkumiste tegemine on praegu Terasteenuses igapäevane tegevus. “Eestlane peab õppima end rohkem müüma. Ehitaja võiks olla hoopis parem müügimees, siis on tal ka võimalus töid valida. Kui teed pakkumisi mitmetele valikus olevatele teenustele, siis tagasisidet tuleb piisavalt – see näitab ka ära, milliseid teenuseid edasi arendada,“ jagas ta oma kogemusi. Kalju arvates ei peaks ehitaja ootama, kuni keegi tema juurde oma soovidega jõuab, vaid tuleb ise helistada ja ennast müüa ning pakkumisi teha. Terasteenus OÜ-s eraldi turundajat palgal pole, juhatuse esimees ongi see, kes müügitöö ära teeb.

Möödunud aasta majandustulemustest on Kaljula sõnul veel vara rääkida. “Täpseid numbreid on veel vara nimetada. Nii mõnigi klient on ülemöödunud aastal pankrotistunud, jäänud võlad tuleb maha kanda,” märkis Kaljula ja lisas, et käesolevaks aastaks on kindlustunne olemas. Lai tootevalik tagab käibe ka kehvematel aegadel, aga eesmärk on ikka kasumit teenida. „Kui üks tegevus ei toida, suudame end väikese firmana vajadusel kiiresti ümber struktureerida.“

CV: Terasteenus OÜ

tegeleb üldehitustööde teostamisega ning ehitusmasinate ja –seadmete rendiga alates 2003. aastast. Üldehitustööde vallas pakub ettevõte peamiselt alltööd Eesti suurimatele ehitusfirmadele. Ettevõtte tegevus on peamiselt toimunud Eesti, nii oli see ka 2012. aastal.

Gaselli TOPis 11. koht

Käive 2012: 1,9 mln eurot. Kasv aastaga 105%

Kasum 2012: 0,095 eurot, kasv aastaga 3,5 korda

TASUB TEADA: Kes on Gasell?

Gasellide väljaselgitamiseks vaadati ettevõtete  müügitulu ja ärikasumit aastatel 2010, 2011 ja 2012, sealjuures

ettevõtte 2010. aasta müügitulu oli üle 0,1 miljoni euro (k.a) ning 2012. aasta müügitulu alla 13 miljoni euro. Gasell ettevõte on tegutsenud vähemalt kolm järjestikust majandusaastat (alates 2010, 12kuulised aastad) ja tegutseb ka praegu; müügitulu oli 2012. aastaks võrreldes 2010. aastaga kasvanud vähemalt 50%, ärikasum samal ajavahemikul vähemalt 50%; 2011. aasta müügitulu oli suurem kui 2010. aastal ja 2012. aasta müügitulu oli suurem kui 2011. aastal; 2012. aasta ärikasum oli suurem kui 2010. aastal, samas võis 2011. aasta ärikasum olla väiksem kui  2010. aastal, kuid ühelgi aastal ei tohtinud olla kahjumit.

1115 Gasellist 195 tegeles ehitusettevõtlusega.

------

Äripäeva 2. aprilli kuukiri Ehitus kirjutab lisaks kiiresti kasvavatele ehitusfirmadele, milline segadus valitseb energiasäästlike majade ehitamises, kuidas eelarvestamises eksimine võib ehitusfirmalt viia kasumi, sel nädalal algavast Eesti suurema ehitusmessi Eesti Ehitab 2014 põnevamatest väljapanekutest ja paljust muust.