Eesti Rahvusringhäälingu rolli ei ole vaja üle vaadata, küsimus on organisatsiooni eesmärkide piisavas täitmises, ütles Eesti Televisiooni endine peadirektor Ilmar Raag.
Äripäev arutleb
tänases juhtkirjas, kas riigil oleks vaja rahvusringhäälingut (ERR) praegusel kujul. ERR saab tänavu riigieelarvest ligi 25 miljonit eurot, samas kui uus võimuliit otsib kallitele lubadustele katet. Äripäeva arvates saaksid erameedia kanalid mitmete ERRi praeguste ülesannetega ise hakkama, ilma et selleks kuluks maksumaksja raha.
Eesti Televisiooni endise peadirektori, filmirežissöör Ilmar Raagi sõnul on küsimus selles, kas ERRi praegune tegevus peegeldab piisavalt organisatsiooni eesmärki. Tema ütlust mööda on rolli kui ideoloogia ümberhindamisel suur oht käituda mingi huvigrupi etturina, kes pärast hakkab kasu lõikama ka nii, et ühiskond tervikuna sellest ei võida. „Ei ole ju saladus, et aeg-ajalt ilmuvad ikka välja mõne grupi või liidu esindajad, kes käsitlevad ERRi vaid omaenese promotsioonikanalina, jättes ERRi ilma tema enese häälest,“ ütles Raag.
Seotud lood
ERRist vallandatud pikaajalisele sporditoimetuse juhile Marko Kaljuveerile otsitakse avaliku konkursi kaudu mantlipärijat.
Eesti Rahvusringhääling ei peaks tegelema maksumaksja raha eest meelelahutusportaalide opereerimisega, leiab Ekspress Grupi juht Gunnar Kobin.
Eesti Rahvusringhääling toimib kenasti, suuri muudatusi ei ole vaja teha, ütles Postimehe vastutav väljaandja Mart Luik.
Rahvusringhäälingu juhile Margus Allikmaale anti suhete silumiseks lisaaega, töötajate silmis see tema usaldust ei taasta, kirjutas Eesti Päevaleht.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”