Eesti Rahvusringhäälingu rolli ei ole vaja üle vaadata, küsimus on organisatsiooni eesmärkide piisavas täitmises, ütles Eesti Televisiooni endine peadirektor Ilmar Raag.
Äripäev arutleb
tänases juhtkirjas, kas riigil oleks vaja rahvusringhäälingut (ERR) praegusel kujul. ERR saab tänavu riigieelarvest ligi 25 miljonit eurot, samas kui uus võimuliit otsib kallitele lubadustele katet. Äripäeva arvates saaksid erameedia kanalid mitmete ERRi praeguste ülesannetega ise hakkama, ilma et selleks kuluks maksumaksja raha.
Eesti Televisiooni endise peadirektori, filmirežissöör Ilmar Raagi sõnul on küsimus selles, kas ERRi praegune tegevus peegeldab piisavalt organisatsiooni eesmärki. Tema ütlust mööda on rolli kui ideoloogia ümberhindamisel suur oht käituda mingi huvigrupi etturina, kes pärast hakkab kasu lõikama ka nii, et ühiskond tervikuna sellest ei võida. „Ei ole ju saladus, et aeg-ajalt ilmuvad ikka välja mõne grupi või liidu esindajad, kes käsitlevad ERRi vaid omaenese promotsioonikanalina, jättes ERRi ilma tema enese häälest,“ ütles Raag.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
ERRist vallandatud pikaajalisele sporditoimetuse juhile Marko Kaljuveerile otsitakse avaliku konkursi kaudu mantlipärijat.
Eesti Rahvusringhääling ei peaks tegelema maksumaksja raha eest meelelahutusportaalide opereerimisega, leiab Ekspress Grupi juht Gunnar Kobin.
Eesti Rahvusringhääling toimib kenasti, suuri muudatusi ei ole vaja teha, ütles Postimehe vastutav väljaandja Mart Luik.
Rahvusringhäälingu juhile Margus Allikmaale anti suhete silumiseks lisaaega, töötajate silmis see tema usaldust ei taasta, kirjutas Eesti Päevaleht.
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava Green Dice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“