Eesti on maailma 19. heaoluriik, kui võtta arvesse SKPd ja sotsiaalset arengut, selgus USA mittetulundusühingu The Social Progress Imperative uuringust.
Edetabeli koostamisel arvestati inimeste* põhivajadusi (toit ja elementaarne arstiabi, vesi ja hügieen, peavari, indiviidi ohutus);* heaolu alustalasid (ligipääs elementaarsetele teadmistele, ligipääs informatsioonile ja kommunikatsioonile, tervis ja heaolu, ökosüsteemi jätkusuutlikkus);* võimalusi (inimõigused, inimvabadus ja -valikud, tolerantsus ja arvestatavus, ligipääs kõrgemale haridusele).
2014. aasta sotsiaalarengu indeksi edetabeli TOP 40:1. Uus-Meremaa2. Šveits3. Island4. Holland5. Norra6. Rootsi7. Kanada8. Soome9. Taani10. Austraalia11. Austria12. Saksamaa13. Suurbritannia14. Jaapan15. Iirimaa16. Ameerika Ühendriigid17. Belgia18. Sloveenia19. Eesti20. Prantsusmaa21. Hispaania22. Portugal23. Tšehhi24. Slovakkia25. Costa Rica26. Uruguay27. Poola28. Lõuna-Korea29. Itaalia30. Tšiili31. Läti32. Ungari33. Leedu34. Mauritius35. Kreeka36. Horvaatia37. Araabia Ühendemiraadid38. Panama39. Iisrael40. Kuveit
Eesti idanaaber Venemaa oli nimekirjas 132st riigist 80. kohal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ilmselt on Soome heaoluühiskonna kiire lammutamine vajalik, kommenteeris Soome maksude tõstmise plaani Soraineni advokaadibüroo juht ja partner Aku Sorainen.
Hiljuti avaldati Harvardi professorite välja töötatud sotsiaalse arengu indeks, mis on võtnud ühiskonna arengu mõõdupuuks inimeste põhivajaduste rahuldamise, mitte majandusnäitajad. Uue indeksi järgi ei olegi kõige arenenumad riigid need, mille SKT inimese kohta on suurim, kirjutab börsitoimetaja Rainer Saad.
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Tamkivi sõnul on täna riigikogus kolmandale lugemisele tuleva 2014. aasta riigieelarve prioriteediks inimeste elujärje parandamine.
EMT juht Valdo Kalm on arvamusel, et väljarände Eestist peatab heaolu kasv ning väärtuskriisist väljumine.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.