Eesti tööjõumaksud on kahtlemata kõrged, võttes arvesse meie ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ning elanike ostujõudu, märkis KPMG Balticsi partner ja juhatuse liige Andris Jegers.
"Paraku on teisalt ilmselge, et riik vajab toimimiseks raha ning inimeste heaoluks tugevat sotsiaalsüsteemi. Seega on võimalik Eesti edukust regionaalses maksukonkurentsis parandada eeskätt selliste maksutulude arvelt, millega ei kaasne riigi jaoks otseseid väljaminekuid," märkis Jegers, kes esineb mais finantsjuhtidele mõeldud
BIG4 konverentsil Tallinnas.
Kuigi
OECD värske analüüsi kohaselt on Eesti üks väheseid organisatsiooni liikmesriike, kes on suutnud tööjõu maksukoormust viimase kolme aasta jooksul alandada, on tööjõule rakendavad maksud meil võrreldes teistega endiselt kõrged.
Sellised maksutulud, millega ei kaasneks riigi jaoks otseseid kulusid, on Jegersi hinnangul näiteks lühiajaliselt Eestis töötavate (välismaa) isikute sotsiaalmaks, kuna need inimesed reeglina sotsiaal- ja pensionikindlustushüvesid ei tarbi.
"Eestil on vaja välja murda madala lisandväärtusega ettevõtluse nõiaringist, sest tänastele standarditele vastavat heaolu ei suuda me sellises ettevõtluses teenitavate tuludega tagada. Selle saavutamiseks tuleb avada võimalused Eesti ettevõtjatele rahvusvahelise teabe ja kogemuse kaasamiseks, et ettevõtlust ümber orienteerida kõrge lisandväärtusega kaupade-teenuste ekspordile, kus teenitavad tulud on teises mastaabis nii ettevõtjate, töötajate kui riigi jaoks," rääkis Jegers.
Seotud lood
Eestis on tööjõud kõrgemalt maksustatud kui Soomes või Rootsis ja olukorra leevendamiseks võiks ABB Eesti juhi Bo Henrikssoni sõnul kaaluda erinevaid luksusmakse, et riik saaks lisatulu.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.