Eestimaa Rohelised kavatsevad europarlamendi valimiskampaanias keskenduda sisulistele selgitustele, plakatikleepimine jäetakse ära, teatas erakonna esimees Aleksander Laane.
25. mail toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele neli kandidaati esitanud rohelised kavatsevad kampaaniat rahastada liikmemaksude pealt. Erakonna esimehe Aleksander Laane sõnul ootavad nad väga ka rohelise ilmavaatega inimeste annetusi.
Laane sõnul on nende europarlamendi valimiskampaania kulud teiste erakondadega võrreldes väiksed. Kampaanias keskendutakse sisulistele selgitustele, milline on erakonna seisukohad ja mida nad soovivad Euroopas muuta. "Sisutu plakatikleepimine jääb meie poolt ära," märkis Laane, lisades, et reklaamiagentuure pole plaanis kaasata. Koostööd tehakse peamiselt keskkonnakaitse või sotsiaalvaldkonna spetsialistidega.
Täna
ilmunud Äripäev kirjutas, et erakonnad ei taha avalikustada europarlamendi valimiskampaania eelarveid. Riigikogu parteidest on kindla summa välja öelnud sotsiaaldemokraadid, kes kavatsevad kampaaniale kulutada 300 000 eurot, millele lisanduvad kandidaatide isiklikud panused. Keskerakond teatas, et nende kampaaniakulud jäävad tõenäoliselt paarisaja tuhande euro kanti, mis on tunduvalt vähem, kui 2009. aasta europarlamendi valimisteks kulutatud üle 600 000 euro.
Seotud lood
Käesoleva aasta esimeses kvartalis sai riigikogu parteidest nii riigilt kui ka eraisikutelt enim toetusi Reformierakond. Suurima annetuse, 50 000 eurot, tegi Reformierakonnale ettevõtja Hillar Teder.
Keskerakonna tänavune europarlamendi kampaania tuleb oluliselt odavam kui 2009. aastal, mil valimistele kulutati üle 600 000 euro, teatas erakonna peasekretär Priit Toobal.
Kui erakondade europarlamendi kandidaadid salatsevad rahast rääkides, siis üksikkandidaadid on veidi avatumad.
Erakonnad ei soovi avaldada europarlamendi valimiskampaania eelarvet. Ainsana riigikogu parteidest ei tee kampaania maksumusest saladust sotsiaaldemokraadid.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.