Pankur Indrek Neivelti sõnul võiks põllumajandusettevõtted müüa maa pensionifondidele ja olla ise rentnikuks, siis saaksid maaharijad ka reaalset raha investeeringute tegemiseks.
Esmakordselt käis Neivelt selle idee välja viie aasta eest. Nüüd kommenteeris ta teemat Äripäeva
erilehele Põllumajandus ja ütles, et arvab tänagi samamoodi.
"Vaatasin siis, et meie tublid pensionifondide juhid investeerisid oma raha a´ la Itaalia riigi võlakirjadesse. Nad olid õpikutest lugenud, et riigi võlakirjad, eriti ELi riikide võlakirjad, on praktiliselt riskivabad. Ja tootlus oli korralik. Likviidsusest rääkimata," meenutas ta.
Samal ajal müüsid Eesti maaomanikud põllumaad, ostsid itaallased, rootslased, soomlased jt välismaalased. "Neil on meist suuremad kogemused kapitalistlikes tingimustes majandamises. Maa tootlus, kui jätta kõrvale hinnatõus, on väga madal. Aga hinnatõus on puhas spekulatsioon. Likviidsus on ka viletsam kui Itaalia võlakirjadel. Selles mõttes võis fondijuhist aru saada. Teda hindavad meiesugused tulevased pensionärid ju kvartali ja aasta tulemuste põhjal. Tootlus loeb," selgitas endine Hansapanga juht.
"Kui nendele tegevustele samaaegselt vaadata ja mõeldes pensionile, tundus see tegevus üsna jabur. Maa on ikka toitnud ja toidab ka tulevikus. Aga me vahetame maa mingite võlakirjade vastu. Ja nende riikide võlakirjade vastu, kes tegelikult seda teenindada ei jaksa," kommenteeris Neivelt.
Sealt sündiski pankuril mõte, et maa võiks osaliselt kuuluda siinsetele pensionifondidele. "On vähemalt reaalne vara. Ja need maad võiks põllumeestele rendile anda. Ja maaharijal peaks olema eelisostuõigus. See oleks õiglane ja loogiline lahendus," lisas ta.
Aasta Põllumees 2013 ja piimakarjakasvataja Tõnu Post Saaremaalt Kõljala Põllumajanduslikust OÜst arvab, et pensionifondidele võiks põllumees müüa 49% ja enda kätte jätta 51% maast. Leping võiks olla näiteks kümne aasta peale. Põllumehele peab jääma kindlus, et tema maad tema vastuseisust hoolimata edasi ei müüdaks.
Posti sõnul on täna üha enam põllumaa rendihinda seotud Euroopa Liidu toetuse ehk nn ühtse pindalatoetusega. Pensionifondide mängutuleku korral võikski Posti sõnul nende huvi või tootlus olla siis 49% sellest ühtsest pindalatoetusest.
Seotud lood
Ekspankur Indrek Neivelt kirjutab oma blogis, et Eesti ettevõtjatel tuleb loobuda moonaka mentaliteedist ehk hakata vähem sõltuma toetusrahast ning miinimumpalk peab muutuma selliseks, et oleks võimalik peret toita.
Põllumaa on pensionifondidele pikaajaliseks hoidmiseks põhimõtteliselt huvitav varaklass. Praktikas on aga praegu oluline kitsaskoht seadusest tulenev piirang, mille järgi pensionifond ei saa äriühingus omada suuremat osalust kui 10%, kirjutab Danske pensionifondide fondijuht Martin Hendre.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.