Põllumaa on pensionifondidele pikaajaliseks hoidmiseks põhimõtteliselt huvitav varaklass. Praktikas on aga praegu oluline kitsaskoht seadusest tulenev piirang, mille järgi pensionifond ei saa äriühingus omada suuremat osalust kui 10%, kirjutab Danske pensionifondide fondijuht Martin Hendre.
Seetõttu ei saa pensionifond üksi asutada ega kontrollida äriühingut, mis maid omandaks, põllumeestele edasi rendiks ning oleks registreeritud põllumajandusettevõttena. Otse fondi nimel maaomanikuna ei kvalifitseeru pensionifond põllumajandustoetustele.
Kui vaadata kvaliteetse põllumaa pakkumist, siis suuremad põllumaaomanikud otsivad pigem tehinguid, kus maad soovitakse müüa koos ettemääratud hinnaga tagasiostuõigusega ning müüdud maa vahepeal mõneks aastaks rendile võtta. Sellisel puhul saab investor hoidmisperioodil mõneprotsendilist maa renditulu, samal ajal jääb investori osalus maa võimalikus hinnatõusus väga madalaks.
Ajad mis tahes põllumaa passiivseks omandamiseks puhtalt hinnatõusule spekuleerimise eesmärgil on praegu möödas. Pikaajaline, kuluefektiivne ja mõlemale osapoolele sobiv omandistruktuur on seega pensionifondi põllumaainvesteeringu puhul võtmeküsimus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pankur Indrek Neivelti sõnul võiks põllumajandusettevõtted müüa maa pensionifondidele ja olla ise rentnikuks, siis saaksid maaharijad ka reaalset raha investeeringute tegemiseks.
Erakondade esindajad peavad "Eduka Eesti" arvamuskonkursi võitnud Tarmo Tanilase ideed seada sisse vabatahtliku pensionikonto süsteem küll tähelepanuväärseks, ent ebapiisavaks ja riigieelarvele kalliks. Nimelt eeldab sellise konto loomine riigi panust.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.