Mullu suutis Baltika aasta lõpul Ukraina ja Venemaal kriisi tõttu alanud tugeva müügilanguse korvata Balti turgude kasvuga. Nüüd soovib ettevõte Ukrainas kapituleeruda, jättes sinna vaid frantsiisilepingud.
Baltika juht Meelis Milder ütles eile peetud aktsionäride üldkoosolekul, et ettevõttele on praegu kõige tähtsam suurendada Balti turgudel olevat positsiooni ja võtta ette midagi ida turgudega. “Keskendume Balti turgudele, mis on meile kõige turvalisemad, ja idas peame tõenäoliselt olema valmis oma poed üle anda kohalikele frantsiisipartneritele,” lausus ta.
Usaldusväärseid partnereid vähe. Milderi sõnul on frantsiisipartnereid Ukrainas püütud leida alates detsembrist, kuid protsess on olnud väga raske. “Vaatasime eelmise aasta pealt, et meil on portfellis kaks turgu kokku 26–27 protsendiga meie jaemahust, kus meist sõltumatuid faktoreid on liiga palju,” tunnistas ta ja nentis, et Ukrainas on usaldusväärseid operaatoreid napilt. “See teebki otsustamise lihtsaks – kui suudame praeguse kohaliku juhtkonnaga teha hea kokkuleppe, siis nemad ongi võimalikud ostjad.”
Venemaa müügipotentsiaali hindas Milder Ukrainast oluliselt tugevamaks ja möönis, et osast piirkondadest on plaanis sealgi frantsiiside toel välja tõmbuda. “Läbirääkimised on juba alanud, keskendume ise eeskätt Peterburi piirkonnale ja üritame turgu katta partneritega.”
Uued frantsiisilepingud Hispaanias ja Valgevenes. Mullu augustis sõlmis Baltika frantsiisilepingu Valgevene ettevõttega OOO Valanga, kes avas Minskis kaks Montoni poodi. Milderi sõnul ollakse sealse koostööpartneriga enam-vähem rahul, ent koostöö õppimiseks kulub veel vähemalt aasta. Samuti sõlmis ettevõte märtsis frantsiisilepingu Hispaania ettevõttega Mirworld Organization, mis avab augustis Hispaanias esimese Montoni kaubamärgi poe.
Mis turgudele lähiaastail veel plaanis siseneda, Milder ei reetnud. “Kui saame selle mudeli käima, siis muutume aktiivsemaks,” toonitas ta.
Kursikahjum kasvas 20 korda. Läinud aastal kasvas 85. sünnipäeva tähistanud rõivatootja müügitulu neli protsenti, 58,3 miljonile eurole, samal ajal kui puhaskasum kukkus 800 000 eurolt 100 000 eurole. 2013. esimesel poolaastal suudeti jaemüüki kasvatada Ida-Euroopa kaheprotsendise languse kiuste kaheksa protsendi võrra Baltikumi 13% kasvu arvel.
Tänavu esimeses kvartalis tuleb otsa vaadata märksa nukramatele numbritele: ida turgude müük on kukkunud 20% ja Balti riikide müügitulu kasvanud 10%, 874 000 euro võrra. Venemaa rubla nõrgenes 2013. aastal euro suhtes 12,4% ja Ukraina grivna 7,3%. Baltika sai lisaks kursimõju tõttu kaotatud müükidele kursikahjumit 0,3 miljonit eurot. Aasta varem oli kursist tingitud kahjum 15 000 eurot.
Suurendati võlakirjade mahtu. Eile peetud aktsionäride üldkoosolekul kiideti heaks ka nõukogu ettepanek emiteerida Ida-Euroopa turgude riskide maandamiseks kolme miljoni euro väärtuses võlakirjaomaniku optsiooniga konverteeritavaid võlakirju.
Ettepanek oli lasta välja 600 vahetusvõlakirja väljalaskehinnaga 5000 eurot. Võlakirjade märkimine toimub ajavahemikus 14.–28. juuli. Võlakiri kannab intressi 6,5% aastas ning annab selle omanikule õiguse märkida 10 000 Baltika aktsiat märkimishinnaga 0,5 eurot. Baltika suuraktsionär KJK Fund, Sicav-SIF on vajadusel valmis märkima pakkumist kogumahus.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.