Armastus heade maitsete vastu

Gourmet Coffee OÜ omanikud Heili Politanov ja Annar Alas on kohvimaailma lummuses olnud juba üle kümne aasta. Politanov rääkis, et oma äriga tahaksid nad jõuda sinnamaani, et kohvi suhtutaks nii, nagu suhtutakse veini. “Tänaseks oleme me väga palju edasi läinud, aga ma ei tea, kas selline eesmärk kunagi üldse lõpuni täituda saab,” mõtiskles Politanov. Seejuures märkis ta, et ka nad ise õpivad kogu aeg midagi uut kohvi eripärade kohta. “Sellel ei ole algust ega lõppu, see on pidev teekond,” tõdes Politanov.

Uudishimu tooraine vastu. “Mina sattusin Jura kohvimasinaid müüma ja rentima, seejärel Pauligisse tööle ning sellest arenes välja hobi,” kirjeldas Alas oma teekonda kohvimaailma. “Kui Annar jõudis aastal 2000 Pauligisse, siis mina jõudsin sinna aastal 2001,” rääkis Politanov.

“Probleem seal Pauligi majas oli see, et meid huvitas rohkem selle asja sisu kui kest,” sõnas Politanov. Ta selgitas, et nad tahtsid teada saada, mis kohvipaki sees on, miks kohv niimoodi maitseb ja kuidas saada maitset paremaks. “Ühel hetkel jäi see maja meile kitsaks ehk me saime aru, et selleks, et saaksime teha seda, mida tahame teha, peame seda tegema omaette,” nentis Politanov. Vahepeal oli kohviäri eestvedajatel periood, mil nad ei teadnud, kuidas täpsemalt edasi minna. Seega liikus Alas ühest firmast teise ning Politanov liikus Nicaraguasse. “Ühel hetkel sain ma seal telefonikõne. Annar ütles, et röstimismasin on teel ja marss koju! Mis mul enam öelda oli? Siis tuligi koju tulla!” naljatles Politanov.

“Arenes püüdlus ja võimaluste otsimine tegeleda järjest parema ja kvaliteetsema kohviga, mis realiseerus Gourmet Coffee näol,” tõdes Alas.

“Kui me alustasime, müüsime kõigepealt ühe kilo, siis teise kilo,” kirjeldas Alas küllaltki keerulist algust. Ta lisas, et eelmisel aastal müüsid nad üle 20 tonni röstitud  kohvi, ent Eesti koguturust, mis on 7000 tonni, on see ikkagi väga väike protsent.

Vajadusest sündinud kohvik. Gourmet Coffee äri alustasid Politanov ja Alas röstimisega. “Me tegelikult olime natuke sinisilmsed, arvasime, et inimesed saavad kohe aru, mis asi see on, mida me teeme,” rääkis Politanov. Ta tõdes, et pärast aastast töötamist selgus, et inimesed ikka ei saa päris täpselt aru. “Kohvik oligi vajadus: me saime aru, et meil on tarvis inimesele seda kohvi maitsta anda selleks, et me saaksime seda üldse müüa,” lisas Politanov. Ta selgitas, et kohvi mõistmiseks peab erinevaid röste maitsma, kõrvutama, võrdlema – ainult nii saab aru, mis on hea, mis ei ole nii hea, mis on huvitav ja mis on igav. Hea kohvi tunneb ära lõhnast. “Kui lõhnab halvasti, siis on kohv halb, ükskõik kas ta maksab 10 või 50 eurot kilo,” selgitas Annar Alas.

Kohviku pinda otsisid äri omanikud üpriski kaua. Lõpuks aga jõuti Kadrioru pinnani. “Nii kui me Annariga uksest sisse astusime, mõtlesime, et see on kodu,” kirjeldas Politanov. Nii see romantilise stiiliga Kadrioru kohvik ligi neli aastat tagasi sündiski.

Esimeseks armastuseks kohv. Lisaks kohvile on ettevõtte omanikel huvi ka veini ning konjaki vastu. “Meile meeldivadki paljud head asjad ja see kohvik on väga hea väljund nende kõigi asjadega tegelemiseks,” rääkis Alas.

“Kohv oli siiski meie esimene armastus, sest ta oli nii salapärane, nii vähe oli selle kohta tõest infot,” lisas Politanov. Ta selgitas, et palju oli väiteid ja fakte, mis olid valed. “See oli tohutu töö välja uurida, enda sees läbi seedida, maitsta ja testida, mis on õige,” lisas Politanov. Ta tõi veel välja, et  kõik päritolumaad tundusid põnevad. “Siiamaani on tegelikult põnev,” nentis Politanov. Tema sõnul on nende kohviäri juures huvitav ka suhtluse pool. “Sa tegelikult suhtled farmeriga Colombiast ja farmeriga Hondurasest ning see, mismoodi nad elavad ja toimetavad, on nii erinev maailm,” kirjeldas Politanov.

Kohv on Politanovi sõnul ka selles mõttes huvitav, et see ei ole nii välja arenenud nagu näiteks vein. Kohvimaailmas on kogu aeg midagi uut ja põnevat. “Kui sa soovid, siis sa oled kogu aeg keset action’it,” ütles Politanov.

Omanäoline laienemine. Lisaks röstimisärile ning romantilisele kohvikule on veel pisemad Gourmet Coffee kohvipoed näiteks Jazzi autopesulate küljes. “Need on hoopis teise iseloomuga – kiirus, kaasavõtt ja lihtsus,” kirjeldas Politanov. Ta lisas, et nende äri laieneb tasakesi, aga see laieneb natukene erinevate kontseptsioonidena. “Nüüd mai alguses avame kesklinnas suure kohvi-shop’i, mis ei ole mingi romantiline koht, vaid pigem kvaliteetne kohvi-shop,” rääkis Politanov plaanidest.

“Selle aasta suurem saavutus on see, et valmis saab uus tehas – me oleme kõik oma kolm eri ladu, mis meil olid, kokku kolinud –  see on üks kõige suuremaid asju meie arengus,” lisas Alas. Veel on Alase sõnul Gourmet Coffeel plaanis sel aastal luua uus bränd, mille ettevõte saab patenteerida ning sellega siis eeldatavasti aasta lõpus jaeturule siseneda. Praegu on nende kohv küll juba müügil mõnes Selveris ja Tallinna Kaubamajas, ent probleem seisneb selles, et “Gourmet Coffee” osutus üldlevinud sõnaühendiks, mida kõik võivad kasutada. “Seetõttu peame pidevalt ümber lükkama inimeste väiteid, et nad on meie kohvi kuskilt poest ostnud, sest tavaliselt on tegemist mingi muu kohviga, kus on lihtsalt sama nimi peal,” selgitas Alas.

“Ma ei saaks öelda, et me esialgu väga tormiliselt tahaksime ketistuda, vaid pigem praegu otsime neid kontseptsioone, mis meile sobiksid ja mis kõige paremini meie jaoks töötaksid,” selgitas Politanov.

Kulusid, mida Gourmet Coffee äri alustamine on nõudnud, ei ole ettevõtte omanikud senini veel tahtnud kokku lüüa. “Tore on aga see, et me oleme esimese kolme aastaga võrreldes kahjumlikust perioodist väljunud,” tõdes Alas. Sel aastal on ettevõttel plaan müüa üle 30 tonni röstitud kohvi. “Aasta lõpus suudame näidata juba mingit kasumlikkust – selles mõttes on äri käima läinud,” lisas Alas.

Võidukate baristade  kohv

Gourmet Coffee OÜ tunnstused

Alates 2009. aastast on kõik Eesti baristade meistrivõistlused võidetud Gourmet Coffee kohviga.

2009. aastal SCAE World Championships “Coffee in Good Spirits” esikoht.

2010. aastal SCAA (Speciality Coffee Association of America) ja SCAE (Special Coffee Association of Europe) väljastatav ühisauhind Best New Coffee Enterpreneur of the Year 2010.

Korralik espresso on ülim nauding

Tiit Nuudi, ettevõtja

Kui Pauligisse tööle sattusin, ei teadnud ma kohvist midagi. Ma ei olnud isegi suur kohvijooja. Aga see on nagu veinimaailm – mida rohkem tead, seda rohkem oskad nautida. See, mida hea barista teha suudab, on tõeline kunst. Korralik espresso koos veega selle kõrval on ülim nauding.

Turg on viimase 20 aastaga muidugi palju muutunud. Kui kunagi räägiti filtrikohvist, siis nüüd räägitakse cappuccino’st ja espressost.  Et head kohvi saada, on vaja muidugi ka korralikku vett. Esimene kohv, mida Soomest tõime, oli Juhla Mokka, mis on heleda röstiga ja meie veega ei sobinud. Seetõttu on eestlased läinud rohkem üle tumedale kohvile ja tugevamale röstile. Kohvijoomine on hoogu andnud ka piimatootmisele.

Kohvimaailma tundmaõppimiseks on parim algus kohvikoolitus. Kohvi puhul on oluline teada, kust seda ostetakse, kus kasvatatakse ja kus toodetakse. Eesti tarbija muidugi natuke teab juba, kohvifirmad on head tööd teinud, teatakse, et espresso on Itaaliast, aga on palju neid, kes ostavad kohvi kui lihtsalt turgutavat jooki ja sageli valitakse ka hinna järgi.

TASUB TEADA

Kohv on nagu vein

Kohv on marja seeme. Kohvipuud kasvavad üle maailma kitsas subtroopilises vöötmes umbes 2000 m üle merepinna.

maitse kujunemine algab kohvisordist, kasvukõrgusest, pinnasest ja kliimast. Iga regiooni ja istanduse kohv on erineva maitsega. Kaubanduslikult on kaks olulisemat oasorti araabika ja robusta.

Araabika oad kasvavad kõige paremini üle 1000 meetri kõrgusel ning annavad kõrgeima kvaliteediga, parimate maitseomaduste ja aromaatsusega kohvi. Hõlmavad 80% maailma kohviturust, kuid ainult 10% sellest vastab erikohvi (speciality coffee) standardile.

Robusta oad kasvavad tavaliselt madalamal kõrgusel. Lihtsam kasvatada ja annavad rohkem saaki, ent on puise maitsega. Kasutatakse, kui soovitakse madalamat hinda või kofeiini lisajana, ka lahustuva kohvi tootmisel.

Röstitud kohv kaotab päevas umbes 1% ning pärast jahvatamist umbes 50% oma maitseomadustest.

Ühes röstitud kohvioas on üle 1200 keemilise komponendi.

Tass espressot sisaldab 90–150 mg, keskmine tass presskannukohvi 184 mg kofeiini. Ühes purgis Coca-Colas on 45 mg, keskmises šokolaadibatoonis 80 mg kofeiini.

NUMBER

400

miljardit tassi kohvi juuakse maailmas aastas. Brasiilia ja Colombia annavad 45% kogu maailma kohvitoodangust. Brasiilias on 5 miljonit inimest seotud kohvi tootmise ja müügiga