Liberaalide esinumber Euroopa Komisjoni presidendi kohale Guy Verhofstadt laidab konservatiivide ja sotsialistide kriisilahenduse maha kui vanamoelise. Lahendus on hoopis ühtses kapitaliturus, ütleb ta.
Viimastel nädalatel on Euroopa majandusest tulnud mitmeid paranemise märke. Kuid endine kauaaegne Belgia peaminister Guy Verhofstadt ja liberaalide juhtkandidaat Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale, jääb skeptiliseks.
"Me oleme majanduslanguse lõpus ja stagnatsiooni alguses," ütleb Verhofstadt, kelle silmis on praegune kriis eelkõige Euroopa oma kriis.
"Seda kriisi on halvasti lahendatud, eriti konservatiivsete ja sotsiaaldemokraatide juhitud valitsuste poolt. Ja see on Euroopale eriomane kriis, kuna me ei näe seda Hiinas, Indias, Jaapanis ega ka USAs. Need riigid on finantskriisist väljunud. Majandus kasvab enam kui 2% tempos. Meil mitte," ütleb ta.
Guy Verhofstadti sõnul oli suurim viga, et ei järgitud USA eeskuju ega rekapitaliseeritud panku.
"Me ei teinud seda, mida kõik eksperdid meile soovitasid: ei lahendanud pangandusprobleemi. Kui pangandusprobleem pole lahendatud, on laenusaamisega raskused ka veel viis aastat pärast kriisi puhkemist.
Õige tee edasiminekuks oleks Verhofstadti arvates kasvuraja avamine eelarvedistsipliini raja kõrvale, mis on jätkuvalt vajalik, kui me ei taha uuesti võlakriisi sattuda. Aga sellest üksi ei piisa.
"Kui jõuame langedes põhja välja, võib järgneda tõus. Teisalt võime põhja jõudes juba surnud olla."
Euroopa vajab raha ja nii tuleb Euroopa poliitikutel Verhofstadti sõnul leida viis, kuidas raha liikuma saab.
"Esmalt tuleb meil valmis saada pangandusliit, et raha jälle majandusse hakkaks liikuma. Teiseks vajame ühtset kapitaliturgu tänasest suurema likviidsusega, nii et tööstuse ja investorite jaoks intressimäärad alaneksid," ütleb ta.
Guy Verhofstadt juhib tähelepanu, kui raske on ettevõtjatel, kes tahavad tegevust alustada teises liikmesriigis, alustava firma laenu jaoks tagatist leida.
"Meil on ikka alles 28 erinevat kapitaliturgu. Kui tahad Itaalias äri teha, ei kõlba Lõuna-Euroopas laenu saamiseks tagatiseks koduriigis asuv vara, kuna kapitaliturud on killustunud," ütleb Verhofstadt, kes näeb seda kui lahendust, mis tagaks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele juurdepääsu laenurahale tõenäoliselt ka odavama hinnaga.
"See toob suurema likviidsuse ja suurem likviidsus toob madalamad intressimäärad. See koos pangandusliiduga elavdaks Euroopas investeeringuid."
Verhofstadti lahenduse kolmandat komponenti on kerge nimetada, kuid raske ellu viia. Juba 2006. a otsustas EL luua energia ühisturu, kuid siiani on selles osas vähe toimunud. Nüüd on aeg tegutseda.
"Loome Euroopas ühtse energialiidu, nii et energia hind alaneks ja meistki saaks nagu ameeriklastest energia eksportijad. See on üks nende konkurentsieeliseid ja hetkel on see tähtsamgi kui tööjõukulud," ütleb ta.
Kas leiate, et Ukraina kriisiga lisandunud julgeoleku mõõde võib aidata seda edasi viia?
"See on seda juba teinud. Euroopa liigub edasi kriiside ajal, millega ei ole võimalik üksi toime tulla," ütleb Verhofstadt.
"Kui ma räägin energia ühisturust, siis pean ma silmas üksteisega ühendatud võrgustikku, mis võimaldab energiat hõlpsalt transportida, alandades transpordikulusid, vähendades sõltuvust Venemaast ning alandades energia hinda. Kuid me vajame reaalset ühtset energiaturgu, praegu on meil ikka 28 eraldi turgu."
Euroopa ühtse kapitalituru ja energiaturu loomine võimaldab Euroopa Liidul eemalduda Guy Verhofstadti sõnul vana majanduse lahendustest, millega konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid on aastakümneid Euroopa poliitikas domineerinud.
"Konservatiividel ja sotsialistidel on vanad lahendused. Aga need ei tööta enam. Nendes ei kajastu majanduslikus mõtlemises toimunud põhimõttelised muutused," ütleb ta.
Itaalia ja Prantsusmaa on hiljuti ametisse nimetanud uued peaministrid, kes mõlemad kutsuvad üles eelarvedistsipliinis järele andma, et avaliku sektori kulutustega kasvu stimuleerida. Aga see on just nimelt selline vana majanduse retsept, mida Verhofstadt silmas peab. Niisamuti kui järsk keeldumine kärbete leevendamisest.
"Reaalsus on selline, et eelarvedistsipliin on tähtis, aga vaja on ka majanduskasvu. Ja see majanduskasv ei tule mitte traditsioonilistest lahendustest nagu defitsiidi suurendamine, vaid sügavamast integratsioonist, mis tooks madalamad intressimäärad, madalama energia hinna, laenuraha parema liikumise ja uued innovaatilised tegevused. See on tee kriisist välja," ütleb Verhofstadt.
Artikli autor on Taani majanduslehe Börsen poliitikatoimetaja Mads Brandstrup.
Artikkel ilmub Euroopa Parlamendi valimiste ühisprojekti raames, milles osalevad Dagens Industri (Rootsi), Kauppalehti (Soome), Börsen (Taani), Äripäev (Eesti), Finance (Sloveenia), Verslo Žinios (Leedu), Puls Biznesu (Poola).. Lisaks parteide esinumbrite intervjuudele avaldame intervjuud igast riigist ühe ettevõtjaga.
Autor: 1321-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!