ELis esikohal ikka alles kohalikud seadused

Nii ütleb Sloveenia üks tuntumaid ettevõtjaid Igor Akrapovic, kes toodab väljalaskesüsteeme maailma tippvõidusõitjate masinatele.

Igor Akrapovic ei jäta kunagi midagi juhuse hooleks. Seda on märgata ka ta kontori asukoha valikust – otse tootmistsehhi kohal. Nii ta mehaanikud kui ta suur armastus – autod ja mootorrattad – on töölauast vaid mõne sammu kaugusel.

“Ei, ei ma ise ei sõida enam,” tõrjub naerdes Akrapovic, kes on oma impeeriumi sõna otseses mõttes garaažist üles ehitanud. “Pole aega.”

Firma peakontor ja suurim tehas asub pealinnast Ljubljanast 30 km kaugusel Malo Hudos. Hobist välja kasvanud ettevõttes töötab 700 inimest.

Kui ta veel ise mootorrataste võidusõitudel osales, valmistas Akrapovic oma rattad ise ette. Et osalemistasudeks raha teenida, hakkas ta teenindama teiste võidusõitjate – oma konkurentide – rattaid.

“Äri kasvas kiiresti. Alustasin motokrossi rataste mootorite häälestamisest ja seejärel hakkasin tegelema väljalaskesüsteemidega, kuna nägin, et turg ei paku vajaliku kvaliteediga tooteid. Üsna kiiresti jõudsime Saksa superbike’i võistlustele, siis alustasime koostööd Jaapani mootorrattatootjatega. Esimene võidusõitja, kes meie väljalaskesüsteemiga maailmameistrivõistlused võitis, oli Ameerika võidusõitja Colin Edwards ja sealt edasi läksid asjad vaid ülesmäge,” meenutab Akrapovic.

Tema firma väljalaskesüsteeme kasutab Itaalia tippvõidusõitja  Valentino Rossi, samuti hispaanlane Jorge Lorenzo ja järjest rohkem on ka autovõidusõitjaid.

“Made in EU” on kvaliteedimärk

Muidugi müüb Akrapovic ka lihtsurelikele, võidusõitjate varustamine on turunduse jaoks. Euroopast väljaspool on tema peamisteks turgudeks Hiina, Jaapan ja USA. Eriti tugev on Hiina turg, mis järjest kasvab.

Küsimusele, kas tähisel “Made in EU” on tähtsust, vastab Akrapovic jaatavalt.

“Hiinas on see äärmiselt oluline. Seal hinnatakse Euroopa tooteid kõrgelt, kõrgemalt kui Ameerika turul. Kuid sellest üksi ei piisa. Toodet müüb kaubamärk,” ütleb ta.

Tänavu sai 10 aastat Sloveenia liitumisest ­Euroopa Liiduga. Mida on ettevõte sellest võitnud?

“Meie jaoks on palju muutunud, varem oli meil suur probleem mootorrataste ajutise impordi ja reekspordiga. Et nende kallal töötada, tuli rattad Sloveeniasse tuua,” räägib ettevõtja.

Euroopas on siiski palju ruumi asju paremini teha. “Ma tahaksin universaalsemaid ja lihtsamaid reegleid. Mitmel pool Euroopas on määravad ikka alles kohalikud seadused.”

Kui “kahekiiruseline Euroopa”, kus riikide koostöö tase on erinev, on poliitikute jaoks alles midagi hüpoteetilist, siis Sloveenia ettevõtja tunneb seda praktikas iga päev. “Mõnel riigil, nagu Saksamaa, läheb väga hästi. Tehniline personal kolib sinna. Sloveenias tuleks luua ettevõtluseks soodsam keskkond. Probleem ei ole aga ainult riigi tasandil, see on kogu ühiskonna küsimus,” ütleb Akrapovic.

Ta ütleb, et on mures, kuna avalik arvamus kõigis “ELi probleemsetes riikides” on tugevalt vastu igasugustele muutustele.

Küsimusele, mis lahendust ta näeb Euroopa noorte tööpuuduse probleemile, vastab Akrapovic, et noored peaksid eelkõige õppima mingi ameti.

“Probleem on selles, et enamik noori eelistab õppida, selle asemel, et ametit omandada. Sloveenias on seda eriti tunda. Mina leian, et ei ole sugugi halb, kui sul ei ole diplomit, kuid on ametioskused. Kui oled hea professionaal, saad sama head palka.”

Viimastel aastatel on Euroopa konkurentsivõime USAga võrreldes vähenenud. See paistab ametlikust  statistikast ja seda tunnetavad ettevõtjad. 

“Mõjutab hulk tegureid, valuutast alustades. USAga võrreldes on Euroopa üsna jäik ja meil on väga erinevad maksusüsteemid. Ent kui sul on ikka kõrgekvaliteediline toode ja hea kaubamärk, siis ei ole probleemi,” ütleb endine võidusõitja.

ELi toetused ei lähe õigesse kohta

Akrapovic on tuntud kui toetuste ja riigiabi vastane. See on Euroopa Parlamendi valimiste eel tuliste debattide teema.

“Ma olen veendunud, et me peame otsustama, et õigem on raha jätta firmadesse, mis hästi töötavad. Ma ei saa aru, miks me peaks raha andma kellelegi, kes seda  ebaefektiivselt kasutab. Lõppkokkuvõttes ei jõua see raha kunagi õigetesse kätesse. Ma olen veendunud, et enamik sellest rahast kaob poolel teel kuhugi ära või jõuab valedesse ettevõtetesse, mis ainult ELi rahast elavadki. Kasulikum oleks jätta see raha firmadele, kuna firmad teavad kindlasti paremini, mida rahaga peale hakata. Eriti kui praegu pole läbipaistvust ja kontrolli selle raha kasutamise üle.”

Kes on kesIgor Akrapovic, sündinud: 1956Ettevõtja aastast 1990Firma nimi on samuti Akrapovic ja selle põhitoodanguks on mootorrataste ja järjest enam ka autode väljalaskesüsteemidTöötajaid 700Kasum 2013. a 60 mln eurotAkrapovici väljalaskesüsteeme kasutavad mitmed tuntud võidusõitjad, sh Dakari rallil edukas Cyril Despres

Tasub teadaSloveenia, elanikke 2,06 mlnSKP 2013. a 35,3 mld eurotMajanduskasvu prognoos: 2014. aastal 0,5% ja 2015. aastal 0,7%Keskmine brutopalk (2014) 1521 €/kuusBensiini hind: 1,47 €/l (95)Korteri keskmine hind pealinnas, 1900 €/m2Peaminister (ametist lahkuv) Alenka Bratušek, Pozitivna Slovenija, vasaktsentristSloveenial kohti Euroopa Parlamendis: 8 saadikutValimiskampaania peamised teemad: lähenevad ennetähtaegsed valimised, majanduskasvu taastumine, töötus, ELi toetuste kasutamine

Teksti autor Jurij Šimac, Finance

Artikkel ilmub Euroopa Parlamendi valimiste ühisprojekti raames, milles osalevad Dagens Industri (Rootsi), Kauppalehti (Soome), Börsen (Taani), Äripäev (Eesti), Finance (Sloveenia), Verslo Žinios (Leedu), Puls Biznesu (Poola). Lisaks parteide esinumbrite intervjuudele avaldame intervjuud igast riigist ühe ettevõtjaga.

Autor: 1321-aripaev