Valitsus arutab täna erinevate aktsiiside tõstmist, mis tähendab märkimisväärset hinnatõusu järgmisel aastal.
Nii asendub eelmise valitsuse otsus tõsta aastatel 2015 ja 2016 alkoholiaktsiisi 5% nüüd 15% aktsiisitõusuga 2015. aastal ja 10% tõusuga 2016. aastal. Lisaks tõstetakse alkoholiaktsiisi 10 % 2017. ja 2018. aastal. Tubakaaktsiisi tõstetakse 5% aastatel 2016–2018, selgub valitsuse päevakorrast.
Tubakaaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2015. aastal täiendavat aktsiisi- ja käibemaksutulu 10,2 miljonit eurot eeldatavalt ühekuulise varu soetamise tõttu enne aktsiisimäära tõusu. Alkoholiaktsiisi laekub 2015. aastal ligikaudu 18 miljonit eurot enam.
Alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärade muudatused jõustuvad nelja järgneva aasta jooksul alates 2015. aastast vastavalt aktsiisimäärade tõstmise kavale.
Eriotstarbelist diislikütust lubatakse edaspidi kasutada vaid põllumajanduses ja kalalaevadega Eestis kalastamisel. Kalastamisel kaotatakse ära täielik aktsiisivabastus. Kerge kütteõli erimärgistamise lõpetamise tulemusena jääb Eestis kasutusele vaid üks erimärgistatud kütus – eriotstarbeline diislikütus.
Ülejäänud valdkondades (raudteeveondus, laevatamine Eesti vetes ning kütmine) asendatakse soodusmääraga kütuste kasutamine osaliselt toetusskeemidega. Riigi eelarvestrateegia 2015-2018 eelnõu rahastamiskavas on eelkõige ühistranspordi kulude kasvu katmiseks ette nähtud 5 miljonit eurot.
Küttesektoris lubatakse eriotstarbelist diislikütust kasutada kuni 2015. aasta 1. maini ehk kütteperioodi lõpuni. Nimetatud leevenduse tulemusena ei pea õliküttel kodutarbijad, korteriühistud, ettevõtted ja avaliku sektori asutused kavandama vajadusel kütteallika väljavahetamist ülimalt piiratud aja jooksul, vaid neil on aega muudatusi kavandada ja ellu viia mõistliku aja jooksul.
Kütteainena kasutatavale biogaasile sätestatakse aktsiisivabastus, et soodustada selle kasutamist kütmiseks. Biogaasi täielik aktsiisivabastus on oma olemuselt riigiabi, mis eeldab Eestilt riigiabi loa taotlemist.
Samuti täpsustatakse eelnõuga maksukohustuse tekkimist alla 100 kW võimsusega ning süsteemi ühendatud seadmetega elektritootjatel, kelleks on kodutarbijad ja korteriühistud. Muudatusega ei teki enam alla 100 kW seadmega elektrit tootval kodutarbijal ja korteriühistul maksukohustust sõltumata sellest, kas seade on võrku ühendatud.
Eelnõuga tõstetakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist maagaasi aktsiisimäära 20 protsenti. Uus määr on 28,14 eurot 1000 m3 kohta. Tegemist on riigi eelarvestrateegia ettepanekuga, mis näeb ette maagaasi aktsiisimäära täiendava tõstmise 20 protsendi võrra ka 2016. ja 2017. aastal. Kehtiv aktsiisimäär on maagaasi energiasisaldust arvestades oluliselt madalam kui kergele kütteõlile kehtiv aktsiis, samuti on selle osakaal soojuse tootmiseks kasutavatest kütustest ca 39 protsenti. Eesmärk on vähendada energiasõltuvust Venemaalt imporditavast maagaasist, vajadus suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist ning vähendada kahjulike kõrvalmõjudega fossiilsete kütuste tarbimist. Maagaasi aktsiisi 20%-lise tõstmise tagajärjel kasvab kodutarbija hind 2015. aastal 1,1% ja vabatarbija hind 1,4% võrra. 1,1%—1,4% maagaasi hinnatõus mõjutab vähesel määral maagaasi kütteainena kasutavaid ettevõtteid ja kodumajapidamisi. Ka aastatel 2016 ja 2017 aset leidvad aktsiisitõusud mõjutavad hinda igakordselt ligikaudu samas suurusjärgus.
Autor: 1321-aripaev
Seotud lood
ASi Liviko juhi Janek Kalvi sõnul ei anna alkoholiaktsiisi ränk tõus valitsusele piisavat majanduslikku efekti, kuna suunab tarbijad lahjade jookide suunas, mida riik alamaksustab.
A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul hakkavad eestlased valitsuse plaanitava aktsiisitõusu järel Lätist odavamat õlut ostma ning riik jääb tuludest ilma.
Peaminister Taavi Rõivase sõnul võib viimaste aastate alkoholi tarbimist vaadates öelda, et korrelatsioon aktsiisitõusu ja joomise vähenemise vahel on väga suur.
Tubakafirma Philip Morris Eesti OÜ korporatiivsuhete juhi Maris Leemetsa sõnul on tubakaaktsiisi tõus valitsusele mõjus poliitikameede nii rahvatervise kaitsel kui ka eelarvetulude tagamisel.
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.