Kaupade jaemüük suurenes aprillis mullusega võrreldes püsivhindades 8%. Peamiseks jaemüügi kasvatajaks olid aprilli soodusmüügikampaaniad, teatas statistikaamet.
Aprillis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 403,6 miljonit eurot, aprillis jäi kauplustesse 307 eurot elaniku kohta. Eelnevate kuudega võrreldes kiirenes oluliselt toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvutempo. Kui jaanuaris kasvas neis kauplustes jaemüük aastases võrdluses 5%, veebruaris 4% ja märtsis 2%, siis aprillis oli kasv 8%.
Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvule avaldasid mõju aprillis toimunud soodusmüügikampaaniad ning toidukaupade hinnatõusu mõningane aeglustumine aprillis. Kui märtsis oli toidukaupade aastane hinnatõus 1,7%, siis aprillis 1,2%. Toidukaupade kauplused andsid veidi üle poole kogu jaekaubandusettevõtete jaemüügi kasvust.
Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2013. aasta aprilliga võrreldes 11%. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas aastaga 30%.
Mootorikütuse jaemüük, mis näitas veebruaris ja märtsis 2%-list langust, pöördus aprillis taas tõusule ning kasvas eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 3%.
Võrreldes eelmise kuuga suurenes aprillis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 2%. 2014. aasta nelja kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.
Seotud lood
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes detsembris aasta varasema detsembriga võrreldes püsivhindades 5% - kauplustesse jäi ligi 340 eurot elaniku kohta.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes märtsis eelmise aasta sama ajaga võrreldes püsivhindades 5%.
Kui seni jäi jaemüügi maht püsivhindades 2007. või 2008. aasta samale kuule alla, siis aprillikuu müügimaht ületas esmakordselt ka neid aastaid, kommenteeris majandusministeerium statistikaameti andmeid.
Novembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 379,6 miljonit eurot, seega jäi novembris kauplustesse 295 eurot elaniku kohta.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.