Võlakirjade ostjad panustavad enam kui kunagi varem sellele, et loodusest ei tule väga halbu üllatusi, vahendab Bloomberg.
Nõudlus võlakirjade järele, mis on seotud kindlustusega orkaanide ja teiste loodusõnnetuste vastu, on pannud investorid aktsepteerima üha madalamaid võlatootluseid, mis on langenud aastakümne madalaimale tasemele. Ostjad spekuleerivad, et 22 miljardi dollariline turg suudab jätkata kaotusaastateta seeriat, kuigi Berkshire Hathaway juht ja guruinvestor Warren Buffett hoiatas läinud nädalal, et nad väldivad orkaanikindlustuse väljakirjutamist Floridas, kuna kindlustuspreemiad on surutud liiga madalale.
Tänavu on investorid haaranud 5,76 miljardi dollari eest katastroofivõlakirju. Keskmiselt on seda liiki võlakirjad teinud alates 2002. aastast 8,5% tootlust.
Buffett hoiatas, et kui poliise väljastatakse ebaadekvaatsete preemiate eest, siis varem või hiljem saadakse seeläbi kannatada.
Viimase kahe aasta jooksul on USA katastroofivõlakirjad tootnud 22%, mis on samaväärne rämpsvõlakirjadega.
Kindlustusseltsid müüvad tavaliselt katastroofivõlakirju, et katta oma kõige ekstreemsemaid riske, pannes raha kõrvale, et loodusõnnetuse korral tasuda poliiside omanikele kahju. Võlakirjade ostjad saavad suhteliselt kõrge intressimarginaali, hoides võlakirju, samas riskides kaotada kogu investeeringu, kui loodusõnnetus juhtub enne võlakirjade lunastamistähtaega.
Katastroofivõlakirjade omanikud ei ole kogenud suuremaid kaotusi 2011. aasta järel, kui märtsis Jaapanis toimunud maavärin tõi Muteki emiteeritud võlakirjaomanikele 300 miljoni dollarilise kaotuse, mis aitas katta maavärina riske, mille võttis Saksa edasikindlustaja Munich Re.
Investorid nõustuvad madalamate tootlustega, kuna tootlus ei ole sarnane teiste varaklassidega, näiteks aktsiatega.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.