Orienteerumine - mitte ainult metsas kolamine

Vastupidavusalad orienteerumine ja seiklussport panevad proovile nii keha kui ka vaimu, kirjeldab ärimees ja Rahvusvahelise Orienteerumisliidu Asepresident Leho Haldna oma "teist" elu - elu metsas kolades ehk orienteerudes, kirjutab 27. juuni Äripäeva rubriik Hobi.

"Orienteerumine on väljakutse, kus iseseisvalt tuleb lahendada loodusmaastiku ja rajameistri poolt püstitatud raskusi ning see sobib kõigile, kellele meeldivad jooksmine, ootamatud olukorrad ja looduses viibimine," muljetab mees, kel täitub tänavu esimesest võistlusest 35 aastat.

Ala pole tema sõnul pelgalt metsas mööda radasid tuim jooksmine, vaid ette tuleb ka verd vemmeldama panevaid olukordi, mille üle hiljem muiata saab.

Mets on näljaseid loomi täis. "Rägaveres, Lääne-Virumaal, olin esimeste startijate hulgas ning minu eest jooksis paarikümne meetri pealt eest läbi karu. Umbes kilomeetri pärast oli teerajal ees põder koos vasikaga. Kuna nad mulle teed ei andnud, siis tuli ise metsa kaudu ringi joosta," naerab Haldna.

Sellised kohtumised segavad mehe sõnul jooksu ajal keskendumist, eriti kui ei tea, kuna karu viimati on söönud...

Odav hobi harrastada. Haldna sõnul ei ole orienteerumine just kõige aeganõudvam hobi, kuid seda vaid juhul, kui head maastikud asuvad lähedal. Peamine ajakulu võistlusteks valmistumisel ongi autosõit toimumispaika. "Ühe võistluse peale kulub koos kohalesõiduga 3-6 tundi."

Lisaks vähesele ajakujule on orienteerumisvarustus ka suhteliselt odav ja stardimaksud ei ole kõrged, seetõttu on suurimad kulud seotud taaskord ainult võistlustele kohalesõiduga. "Orienteerumine on mind õpetanud kiiresti otsustama ja eesmärgi saavutamiseks mitte kunagi alla andma," teab mees rääkida.

Põlvini mudas kui elamus. Teine ärimees, kelle süda tuksub orienteerumistaktis on Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhatuse liige Erik Keerberg, kes on "vahelduva regulaarsuse ja intensiivsusega"  orienteerumisega tegelenud 38 aastat. Seda harrastaja, sportlase, treeneri, võistluste korraldaja ja kaardijoonistajana.

Keerbergi sõnul on orienteerumine tal sügaval südames ning talle tundub, et vahel on raske alaga mitte tegelevale inimesele selgitada selle sportliku hobi võlusid. "Näiteks, kui kirjeldad orienteerumisvälisele inimesele õhinaga situatsiooni, kus veidi eksinuna kottpimedas võpsikus, vihmasajus ja poolest põlve mudas seisad, siis võid olla kindel, et heal juhul saadab sind kaastundlik pilk," naerab Keergberg, kelle sõnul ei tee asjakaugele kuidagi selgeks, et selline asi võib mõnele inimesele meeldida.

Enamus elamustest sünnib siiski oluliselt inimlikumas keskkonnas - ilus mets, värske õhk ja jõukohane orienteerumisülesanne muudavad ala meeldivaks.

Pea ja jalad peavad koos töötama.  Orienteerumine nõuab tema sõnul aga ka lisaks füüsilisele vormisolekule aktiivset mõttetegevust. "Kõik ei sõltu ainult kiiretest jalgadest, on vaja jalad ja pea koos toimima panna," rõhutab ta.

Keerbergi sõnul on loomulik, et igasugune hobi nõuab aega. Ka orienteerumine. Kui aktiivsema võistlemise perioodil olid mehel kõik suvised ja ka talvised nädalavahetused orienteerumist täis, siis nüüd enam mitte. "Omad piirid seab ka Saaremaal elamine - lihtsalt ei hakka igal nädalavahetusel mandrile sõitma."

Idee: koolis kohustuslikuks õppeaineks

"Arvan, et orienteerumisõpetus peaks olema kohustuslikus kooliprogrammis. Sellepärast, et viia lapsed loodusesse, näidata seda, et arvutiekraanilt nähtud mets ka tegelikult eksisteerib ja et seda pole vaja karta," arvab Erik Keerberg.

Samuti õpetab harrastus langetama otsuseid - ei ole väga palju aega pidada sisemist diskussiooni selle üle, kummalt poolt kivi joosta. "Orienteerumine õpetab iseseisvalt otsustama, eriti oluline on see areneva noore puhul, kus sageli vanemad kipuvad paremini teadma, mis ja kuidas on õige. Orienteerumine annab teatava vabaduse olla sina ise. Ja mitte keegi ei vahi sinu iseolemist pealt ega arvusta seda," muheles ta.

Orienteerumine on Keerbergi sõnul suurepärane harrastus ka vanemale kontingenile. "See pakub ideaalse võimaluse mõõduka kehalise koormuse juures saada ka tugev positiivne emotsioon. Kõrvaltvaatajale jääb täiesti mõistetamatuks, kuidas võivad igapäevaelus täiesti erinevate elualade inimesed arutada tund aega mingi etapi läbimise üksikasju. Ja seda täieliku kirega," arvab ta.

TASUB TEADA: Mida on vaja orienteerumiseks?

RÕIVAD - alustaja võib riietuda jooksmiseks sobilike riietega, mis ei võtaks vett sisse ega jääks okstesse kinni. Jalanõudeks sobivad maastikujooksu jalatsid.

Alaga tihedamalt tegelemisel maksab soetada spetsiaalsed orienteerumise jaoks mõeldud jalanõud - need ei ima vett sisse ja omavad paksemat libisemisvastast talda. Osadel mudelitel on väikesed "naelad" all.

KOMPASS - kompasse on kahte tüüpi - nn. plaadi kompass (plaadikas) või pöidla otsa käiv pöidla kompass (pöidlakas). Alustajatele sobib paremini esimene. Hea kompass maksab 20-30 eurot.

MÄRKEVAHEND - orienteerumises kasutatakse märgete tegemiseks ja ajavõtuks spetsiaalset näpu otsa käivat kiipi -SPORTident kaarti ehk SI-kaarti (või ka SI-pulk), mida saab rentida korraldajalt. Rent maksab kuni paar, isikliku kaardi hankimine nõuab 28-66.

Orienteerumiseks vajalikku inventari tavaspordipoodidest ei leia. Spetsiaalseid riideid, kompasse, jalanõusid saab osta o-kaupadega tegelevatest firmadest - Matkasport, Palmtek, Orienteerumiskauba OÜ, OÜ Tak R&D jt.

TASUB TEADA: Kus saab orienteeruda?

Üle Eesti toimuvad orienteerumispäevakud - tavaliselt mingil kindla nädalapäeva õhtul linna lähistel toimuvad orienteerumisvõistlused. Neil pakutakse erineva tasemega radu igale eale. Päevakutel osalemiseks ei ole vaja eelregistreeruda, piisab kui minna väljakuulutatud ajavahemikuks kohale ja kohapeal tasuda stardimaks. Koondarvestuse saamiseks kasutatakse üle Eesti ühtset koodisüsteemi - EOLi koodi. EOLi koodi saad võtta päevaku korraldajalt või tellida EOLi koduleheküljelt.

KALENDER: Lippamist igas Eesti otsas

Valik orienteerumisvõistlusi. Loe kogu kalendrit siit.

28.06 Eesti linnade suvemängud Vanaõues, Viljandimaal

28.06 Eesti valdade suvemängud Kosel

01.07 Põlva teisipäevak Palojärvel

03.07 Tartu neljapäevak Kaiul

03.07 Pärnumaa neljapäevak Männiku krossirajal

05.07 XT suverogain Võsul

10.07 Pärnumaa neljapäevak Kootsis

16.07 Rapla päevak Kurtnas

Allikas: Eesti Orienteerumisliit