• OMX Baltic0,42%270,43
  • OMX Riga1,22%881,56
  • OMX Tallinn0,43%1 737,63
  • OMX Vilnius0,11%1 041,82
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,02%8 072,94
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,48
  • OMX Baltic0,42%270,43
  • OMX Riga1,22%881,56
  • OMX Tallinn0,43%1 737,63
  • OMX Vilnius0,11%1 041,82
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,02%8 072,94
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,48
  • 03.07.14, 11:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Munitsipaalkorteritest saab miljonikasumeid

Sarnaselt koolide halduslepingutega on arendajatele ülikasumlikuks osutunud ka Tallinna linna tellitud munitsipaalkorterite projektid.
OÜ Raadiku Arendus on andnud Tallinna linnale Lasnamäel 20 aastaks rendile üheksa kortermaja. 2009. aastal sõlmitud lepingu järgi muudetakse rendimakse suurust vastavalt tarbijahinnaindeksi muutustele. Eelmisel aastal maksis Tallinna linn arendajale 8,8 miljonit eurot, aasta varem oli rendisumma 300 000 eurot väiksem.
Raadiku Arenduse mullune puhaskasum küündis 7,6 miljoni euroni. Sellest kolm miljonit oli raamatupidamislik kasum ning 4,6 miljonit SWAP intressi kasum.
Ettevõte kasutab intressimäära kõikumisega seotud riskide katmiseks tuletisinstrumendina intressimäära SWAPi, mis kajastatakse bilansis õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes finantskulu või -tuluna. Intressimäära SWAPi väärtus on iga hetk muutuv suurus ja sõltub Euribori liikumisest. Kui Euribor ületab fikseeritud intressimäära, siis on intressimäära SWAPil positiivne väärtus.
Koos SWAPi intressi kasumitega on Raadiku Arendusel eelmise aasta lõpu seisuga kogunenud jaotamata kasumit 27,5 miljonit eurot.
Ettevõtte kuulub võrdsetes osades Astlanda Ehitusele ja Vallikraavi Kinnisvarale. Esimese omanikeks on Jaanus Otsa, Olaf Herman, Kajar Kruus, Kaupo Kolsar jt. Vallikraavi Kinnisvara kuulub Aivar Tuulbergile ja Raivo Rannale.
Teine munitsipaalelamute projekt Lasnamäel on Loopealsel. Mullu sai Loopealse Elamu OÜ Tallinna linnalt üüritulu 2,3 miljonit eurot, millele lisandus 0,85 miljonit üüritulu elanikelt. Ettevõtte kasum oli 3,76 miljonit eurot, millest raamatupidamislik kasum oli 260 000 eurot ning SWAP intressi kasum 3,5 miljonit eurot.
Varasematel aastatel saadud suurte SWAP intressi kahjumite tõttu oli Loopealse Elamu omakapital eelmise aasta lõpus 12,8 miljoni euroga miinuses. „Intressivahetuslepingu õiglase väärtuse kajastamise mõjul on ettevõtte omakapital negatiivne. Ettevõte ei kavatse intressivahetuslepingut ennetähtaegselt lõpetada ning seepärast ei ole ka reaalset kohustust õiglast väärtust tasuda,“ märgitakse majandusaasta aruandes.
Loopealse Elamu omanikeks on Vallikraavi Kinnisvara kaudu Tuulberg ja Rand, Irest Ehituse kaudu Rein Kiudsoo, Emil Pärn, Tarmo Liinold ja Teet Margus. Lisaks neile on teine pool ettevõttest Nordea Bank esindajakonto nimel.
Samadele omanikele kuulub ka Loopealse Arendus OÜ, kes vastavalt Tallinna linnaga sõlmitud lepingutele saab kasutada munitsipaalmajade kõrvale jäävat ala korterelamute ehituseks. Eelmisel aastal valmis aadressil Meeliku 21 esimene kortermaja. Ettevõtte käive oli ligi viis miljonit eurot ja puhaskasumit teeniti 1,3 miljonit eurot.

Seotud lood

Uudised
  • 02.07.14, 08:12
Koolide lepingud tõid hiigelkasumit
Tallinna linnal on nelja ettevõttega leping 16 kooli ning kahe lasteaia remondiks ja haldamiseks, kokku teenisid lepingupartnerid mullu 7,4 miljonit eurot puhaskasumit.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 15:04
Hooletu tuletöö võib kaasa tuua kopsaka rahatrahvi – hullemal juhul võib see hävitada vara
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele