Kes peab tagama turvalise ehituse? 

Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevõtjate liidu juhatuse liige Andres Aavik on seda meelt, et vastutuse tööohutuse eest peab võtma peatöövõtja, kirjutab 9. juuli Äripäeva rubriik Ehitus.

"Eestis on vaja mõtteviisi muutust ning ükski peatöövõtja ei tohiks öelda, et ei tea, mida alltöövõtjad tema ehitusplatsil teevad ja mis seal toimub. Paraku on meil levinud suhtumine, et õnnetuses on süüdi see, kellega õnnetus juhtub," rääkis ta.

Ehitaja: tööline ei vastuta millegi eest. Semuehitus AS juhatuse liige ja ehitusdirektor Ahto Vink Aavikuga päris nõus ei ole. Tema sõnul on peatöövõtja õlule tööohutuse tagamisel pandud riigi poolt ebaõiglaselt suur koorem. "Tööline on tõstetud privilegeeritud seisusse ja ta ei vastuta millegi eest. Kui keegi tahab enesetappu sooritada ja hüppab auto alla, on see õnnetus. Kui aga inimene enese hooletusest katuselt alla sajab, on see tööõnnetus. Ma peaksin kontrollima, kes õigeid töövõtteid jälgib, panema kontrolli sappa igale töölisele, kes redeli seina najale toetab - see on nonsenss," rääkis Vink.

Ta kurtis, et tööandjana pole tal eriti vahendeid, millega töötajaid mõjutada: "Loen moraali ja õpetan nagu lasteaiakasvataja, aga kui sanktsioone kasutada, kõnnib töötaja minema." Vink toob näiteid juhtumistest, kus töötaja hoolimatuse tõttu toimunud õnnetustel on tööandja süüdi jäänud.

Töötaja eksitab tööandjat. Näiteks paneb ehitusmees hommikul objektijuhi silme all rakmed peale, ent võtab need mõne aja pärast ära, kukub alla ja saab tõsiselt viga. Teine näide: tööline vahetas suvel kuuma ilmaga tööjalanõud plätude vastu ja tööriist kukkus tema enda käest talle varbale. "Seadus näeb tööohutuse koha pealt märksa rohkem ette, kui keegi täita suudab ning tööline töötab sellele pahatihti vastu ega ole nõus mugavuse nimel nõudeid täitma," tõdes ta.

Vink tunnistas, et vastutuse maatriks alltöövõtja töölistega on veel keerulisem kui oma töötajatega. "Pahatihti ei saa alltöövõtja lepingut sõlmides aru, miks ma küsin tema käest tööohutuse plaani. Väidetakse, et "aga mul ju ei ole ohtlikku tööd". Aga ka elektrik võib tellingutelt alla kukkuda ja maaler, kes pole kiivrit pähe pannud, pea vastu toru ära lüüa. Eks ohutusplaane saab alati paremini teha, aga kuskil on mõistlikkuse piir ja ma ei saa igale töölisele järelevalvet palgata," sõnas ta ja lisas, et tema arvates tuleks tööohutusega seonduv seadusandlus ümber vaadata ning panna töötaja vastutama oma lohakuse eest.

Turvaline plats on kasumlik plats. Aaviku sõnul saab tööohutus, nagu ka kasumlikkus, alguse planeerimisest ja korrast ehitusplatsil. Tööohutuse planeerimine on üks osa tavalisest tööde planeerimisest, kus paar nädalat enne töölõiguga alustamist vaatab objektijuht läbi kõik eeldused, mis töö alustamiseks peavad olema täidetud.

Samuti tuleks mõelda, kas ohutuks töö tegemiseks on kõik eeldused täidetud. "Kes väidab, et tööohutuse tagamine kasvatab objekti maksumust, peaks kooli tagasi minema. Pigem on ikka nii, et objektil, kus on kord majas, teenitakse ka kasumit - seda on ehitusplatsile pilku heites kohe näha," on Aavik kindel.

Kahjud maksab alltöövõtja või ohver. Kui ehitusplatsi inspekteerimise tulemusena ehitustööd peatatakse, on see ettevõttele mõistagi otsene kahju. Aaviku arvates ei taju peatöövõtjad tööde kehva planeerimisega seotud kahjusid - need veeretatakse hiljem alltöövõtjate või ka ohvrite kaela.

Aavik usub, et tööohutus hakkab pihta juhtimisest ja isiklikust eeskujust ning on naiivne ootus, et rohujuure tasandil midagi iseenesest paraneb. "Muutus saab toimuda vaid siis, kui suurte peatöövõtufirmade tippjuhtid seavad ohutuse prioriteediks ja võtavad vastutuse oma platsidel. Praegu on selgelt näha, et mõtteviis on visa muutuma," märkis ta.

***

KOMMENTAARID Katusele mineja tuleb sealt ise alla Kunnar Sipelgas, Kunnely OÜ, Gaselli TOPi 26. koht:Meie ettevõttes isikukaitsevahendite kasutamisega probleeme pole. Kui on järsk katus, on rakmed peal, lamekatustel pole see hädavajalik. Tööohutus firmale mingi oluline kulu küll pole - isikukaitsevahendid pole ju kallid, see on investeering, mis teenib end tasa.Töid teen nii pea- kui alltöövõtukorras. Tööohutuse seisukohast on vahe vaid selles, et alltöövõtjana vastutad vaid enda töötajate, ent peatöövõtjana kõigi eest. Suveperioodil on platsil ka rohkem abitöölisi, neid tuleb samuti instrueerida. Mapp näppu ja enne objektile ei saa. Oluline on, et see mees, kes läheb hommikul katusele, tuleb sealt ka ise õhtul alla.

Tööandja peab vahendite kasutust nõudma Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna tööohutuse peaspetsialist Indrek Avi:Kui töötajad ei kasuta isikukaitsevahendeid, on tööandjal kohustus jälgida, et töötajad neid kasutaksid ja kui on kahtlus, et seda ei tehta, tuleb tarvitusele võtta mingid meetmed: teha töötajatele selgeks, et tööandja ilma kaitsevahenditeta objektile ei lase.  Professionaalsel ehitusmehel tuleb oma tervist kaitsta, ta ei saa ju selleta leiba lauale, aga kahtlemata on palju neid, kes mingil põhjusel trotsivad ohtu ja arvavad, et nendega midagi ei juhtu või ei tunne oma õigusi või ei julge oma õiguste eest seista.Kui platsil pole asjad korras ja tööinspektor tuvastab rikkumise, selgitatakse välja vastutaja, kes pidi nõudeid täitma. Kergemate rikkumiste puhul tehakse suuline hoiatus, antakse aeg rikkumise kõrvaldamiseks, ent eluohtlike olukordade puhul peatatakse töö. Korduvate rikkumiste korral tuleb trahvi maksta. Ega keegi ei taha teadlikult nõudeid rikkuda ja inimeste elu ohtu seada. Paraku on tööandjal töötaja harjumusi väga keeruline kujundada, see eeldab vahel igapäevast selgitamist, kuidas tööd õigesti ja ohutult teha. Väga suur roll on juhtivtöötajatel: kuidas nad suudavad oma töötajatelt nõuda kehtestatud reeglite täitmist.Raskete tööõnnetuste osakaal siiski väheneb ning ettevõtjad on saanud nõuetest üha teadlikumaks. Kergete tööõnnetuste arvukus on tõusnud - see näitab, et kergeid tööõnnetusi registreeritakse rohkem, sest neid varjatakse vähem. Töötajad võivad töö kaotamise kartuses varjamisega nõustuda, ent varem või hiljem tuleb see ikka välja.2061 rikkumist avastas tööinspektsioon möödunud aastal ehitussektoris. 907 korral rikuti töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

***

Alltöövõtjaid tuleb õpetadaSkanska võttis tööohutuse teema tõsiselt ette 2011. aastal, mil kontserni siseselt olid eestlased ses vallas viimaste hulgas. "2013. aasta tulemuse põhjal olime Soome üksustest mööda läinud, meil on kõige vähem õnnetusi miljoni töötunni kohta ja ka suhtumine on muutunud. Meetmed on olnud erinevad: algul rohkem piitsa, hiljem präänikut - inimeste tunnustamist ja parimate platside premeerimist. Peatöövõtjal tuleb kaasata ka alltöövõtjad, kellele algul ehk instrueerimine ebavajalikuna näis, ent pikapeale mõisteti, et ka nende töö teeb tööohutuse planeerimine lihtsamaks," jagas Aavik Skanska kogemusi.

***

Peamiselt saadakse haiget kukkumisegaStatistikat vaadates on kogu maailmas kõrgendatud riskiga ehitusvaldkondadeks töötamine kõrguses, elektritööd, töö kaevikutes ja mehhanismide läheduses.Eestiski on tööõnnetused seotud eelkõige kõrgelt kukkumise, mehhanismide ja kaevikutega. Isikukaitsevahendid on olulised õnnetuste vältimisel, ent sageli ei pea töömehed nende kasutamist vajalikuks. Skanska juht meenutas aega, mil ettevõte lennujaama ehitas: "Nõudsime katusetöö tegijatel rakmete kasutamist, aga mõned leidsid, et nendeta on mugavam liikuda. Kuni selle hetkeni, mil üks mees libises ja 5-6 m kõrgusele rakmetesse rippuma jäi. Järgmisest päevast polnud vaja enam midagi seletada ja kõikidel töölistel olid rakmed nõuetekohaselt kinnitatud."