Skanska mehed peavad uut firmat

Skanska ASi juhatuse esimehe ja Liven Kinnisvara OÜ juhatuse liikme Andres Aaviku sõnul oli uue ettevõtte Liveni sünd mitme eelduse loomulik jätk. „Vaadates mu enda tausta, siis olen põhiliselt seotud olnud kinnisvara-, täpsemalt korteriarendusega,“ rääkis Aavik, „Lisaks kogemusele on ka eelduseks, et sul on hea meeskond. Samuti olid meil kohe käeulatuses erinevad projektid, millega alustada. Ja need eeldused on kõik pandud ühte loogilisse investeeringusse.“

Liven Kinnisvara OÜ pandi käima selle aasta veebruaris, kõigest kaks kuud peale Skanska otsuse avalikust tegemist. Ettevõte arendab elamispindu. Fookus on Aaviku sõnul selge – valdkonnaks elukondlik kinnisvara ja kohaks Tallinn. „Oleme tegutsenud Tallinnas, tuleme Tallinnast ja usume Tallinnasse. Kui vaatame kogu Eesti arengut, siis ma arvan ise, et Tallinn on ainuke kasvav keskus, kuhu tasub panustada. Muidugi, mujal toimub ka tegevus ja ostetakse kortereid, aga mõnes kohas on see hooajaline, lisaks on turg õhem ja nõuab oma spetsiifikat,“ kommenteeris ta.

Kolleegid samuti Skanskast. Juhatusse kuulub peale Aaviku veel Andero Laur ja Mihkel Simson, mõlemad samuti Skanska taustaga – Laur on hetkel seal arendusjuht ja Simson vastutab Skanska teostatud objektide garantiiküsimuste eest. Küsimusele, miks Aavik otsustas meestega uuesti koostööd teha, kõlab tema suust lihtne vastus: „Sellepärast, et nad on kõige paremad inimesed. Ma olen nendega koos töötanud piisavalt palju, et teada, mis on nende suhtumine ja kogemused. Suhteliselt kiirelt leidsime, et sellise seltskonnaga võiks teha ettevõte, mis turule tuleb ja ka jääb,“ kommenteeris Aavik ja märkis lisaks, et uus ettevõte Skanskaga konkureerima ei hakka.

Aaviku väitel läheb Livenil hetkel hästi – meeskond vabaneb vaikselt Skanska lahkumisega seotud kohustustest ja see lubab pühenduda rohkem Liveni tööle. Tema sõnul aitab Skanska kogemus uuel firmal ka paremini läbi lüüa. „Meil on meeskonnas kaks inimest, kes on kaua kinnisvara poole peal töötanud ja kaks ehitusvaldkonnas tegutsenud inimest. Üheks eeliseks ongi just see, et ehituse poolest on meil turukeskkonnast parem arusaam kui konkurentidel,“ leidis ta.

Skanskal uksed peaaegu suletud. Kuigi uuel ettevõttel läheb hästi, on Aavik endiselt ka Skanskas palgal. Tema sõnul on ehitushiiu Eestist lahkumise protsess peaaegu lõpusirgel. „Meil on tegelikult kõik olulised sammud tehtud, mis puudutab üksuste müüki ja projektide lõpetamist. Praegu on meil veel üks projekt, mis on töös ja üle andmata, kuid seal on sisuliselt meie töö tehtud, partneril on veel mõned tööd lõpetamata,“ rääkis Aavik. Müüdud on isegi ettevõtte Eesti kontor, kus nad ise on praegu rentnikud.

Kuigi Skanska jätab Eesti selja taha, peab firma siiski pakkuma tehtud töödele garantii. Aaviku sõnul on need ülesanded delegeeritud erinevatele ettevõtetele. „Koos Skanska lõpetamisega on turule tekkinud hulk erinevaid firmasid, kes teevad koostööd samade tellijate ja koostööpartneritega,“ sõnas ta.

Samuti jääb Aavik ise tegelema ettejuhtuvate muredega, millega Skanska poole Eestist võidakse pöörduda. „Ei ole nii, et peaks Soome või Rootsi helistama. Abi saab siitsamast. See on ka üks põhimõte, mille me omanikega kokku leppisime, et tellijatele ei tohi asi minna keerulisemaks,“ kommenteeris Aavik.

Tulevik stabiilne. Eelseisvaid aastaid kommenteerides märgib Andres Aavik, et Liveni peaeesmärgiks on klientide seas kindla positsiooni kindlustamine. „Oleme turul varem tegutsenud ja usaldust on meie kui üksikisikute vastu piisavalt, aga tahame tekitada samasuguse maine ka Livenile,“ ütles Aavik. Firma ei kavatse laieneda ka ärikinnisvarasse ega tegeleda riigihangetega. „Riigihanked on puhtalt ikkagi ehitusfirmade spetsiifika, meil ei ole kavas ise ehitama hakata. Oleme positsioneerinud ennast kui kinnisvaraarenduse ettevõtte, mille klientideks on korteriostjad ja teiselt poolt investorid ja loomulikult ka krundiomanikud,“ kommenteeris ta otsust.

Aavik arvab, et käesoleval aastal korteriturul hinnad pigem natuke langevad, järgnevatel on aga oodata stabiilset kallinemist, mis võib olla isegi natuke kiirem, kui elukalliduse tõus. „Praegu on selline keerulisem aasta, sest on Euroopa Liidu rahastamise vaheaasta. Pigem on küsimus laiem, et mis üldse Eesti majandusest saab. Meie üheks eelduseks, miks me tegevust alustasime, on usk, et Eesti majandus tõuseb ja Eesti on edukas maa ja Tallinn kasvab kiiremini, kui muud regioonid. Kui me seda ei usuks, siis me ei tegeleks sellise asjaga,“ märkis Aavik.

TASUB TEADA: Skanska lahkumine avaldub ka majandusaasta aruandes

- Skanska 2013. aasta konsolideeritud müügitulu oli 28,1 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga vähenes see 54,9%, mille tingis tegutsemise lõpetamine paljudes tegevusvaldkondades.

- Uusi lepinguid sõlmiti eelmisel aastal kogusummas 12,7 miljonit eurot.

- 2013. aastal kujunes konsolideeritud puhaskahjumiks 149 tuhat eurot, aasta varem teenis Skanska Eestis 1 miljon eurot konsolideeritud puhaskasumit.

- 2013. aasta jooksul lõppes töösuhe 82 töötajaga, 9 töötajaga sõlmiti uus töösuhe. Aasta lõpu seisuga töötas ettevõttes 79 inimest.

- Skanska otsus Eesti turult lahkuda tuli avalikuks 2013. aasta lõpus, põhjusteks väike ja heitlik turg ning tihe konkurents.

ÜKS KÜSIMUS: Kui lihtne on tänapäeval uutel tegijatel kinnisvaraarenduse turule tulla?

Vastab Jaanus Otsa, Skanska ASi endine juht ja muuhulgas korteriarendusega tegeleva Astlanda Ehituse OÜ asutaja:„Turule on tulla võimalik siis, kui on õige toode õige hinnaga ja õigele kliendile. Üldiselt on turuolukord pisut raskem kui mõni aasta tagasi, aga õige tootega, õige hinnaklassiga ja õigesti planeerides on see võimalik. Korteriturul aktiivsus langeb ja langeb ilmselt veelgi, kuid arvan, et Andres Aavikul on kogemusi, et seda asja hästi teha.“