AS Tallinna Sadam teenis auditeerimata andmetel esimesel poolaastal 59 miljoni euro suuruse käibe juures 20,2 miljonit eurot puhaskasumit. Mullusega võrreldes suurenesid tulud 7% ning kasum 16%.
Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul oli tänavuse aasta esimene pool ettevõtte jaoks läbi aegade parimate näitajatega, seda nii finantstulemuste kui ka reisijatearvu osas.
Riigile kuuluva Tallinna Sadama tegevustulud kasvasid 7%, 59 miljoni euroni, teatas ettevõte pressiteates. Tegevuskulud kasvasid samal perioodil 3,3% ja ulatusid kokku 26,4 miljoni euroni.
“Tegevustulude ja kasumi läbi aegade parima tulemuse saavutamisesse panustasid üheltpoolt nii tulud traditsioonilisest sadamategevusest kui ka jäämurdja Botnica edukast rakendamisest offshore-töödel suvisel navigeerimisperioodil,” ütles Kaljurand.
Ettevõtte sadamates käideldava kauba maht kasvas aasta varasemaga võrreldes 2%, 15,2 miljoni tonnini. Reisijate arv kasvas 5%, 4,4 miljoni inimeseni, kus kasvu vedajaks oli suurima ehk Tallinna-Helsingi liini jätkuv kasv.
Esimesel poolaastal kandis Tallinna Sadam riigieelarvesse rekordilises mahus dividende – 42 miljonit eurot. Dividendimaksele lisandus tulumaksukulu summas 11,2 miljonit eurot.
Kuue kuuga külastasid riigifirma sadamaid kaubalaevad 1051 ja reisilaevad 2327 korda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna Sadam nõukogu kinnitas täna saarte ja mandri vahelise parvlaevaliikluse riigihankel osalemise, andis juhatusele ülesande soetada või ehitada vajalikud
Juunis vähenes Tallinna Sadama sadamate kaubamaht võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 3,9% ehk 2,24 miljoni tonnini.
Tallinna Sadama nõukogu kinnitas esmaspäeval 1,8 miljoni eurose investeeringu Paldiski Lõunasadama akvatooriumi süvendamiseks, mis võimaldab sadamas vastu võtta senisest suuremaid ehk laevu kogutonnaažiga kuni 75 000 GT.
Tänavu juunis läbis Tallinna Sadama sadamaid 1 031 774 reisijat, mis on mullusest 6,2 protsenti enam, teatas ettevõte.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.