Standard & Poor’si teatel muutus Argentina maksejõuetuks, kuna riik ei tasunud õigeaegselt oma 13 miljardi dollari suuruse võla intressimakset ja viimase hetke püüded olukorda parandada kukkusid läbi.
Nüüd on investorite peahuvi see, kas võlakirjade omanikud nõuavad kohest tagasimakset, vahendab Bloomberg.
Argentina jättis eilseks tasumata 539 miljoni dollarit intresse pärast seda, kui kaks päeva kestnud läbirääkimised võlausaldajatega kukkusid läbi. USA kohtu teatel ei saa makset teha enne, kui varasematele võlausaldajatele pole tasutud nende nõutud 1,5 miljardit dollarit. Raha nõuab tagasi grupp riskifonde, mille eesotsas on Elliott Management.
Riigi majandusminister Axel Kicillof naasis kodumaale kindla plaanita alustada uusi läbirääkimisi riskifondiga, keda ta nimetas raisakotkaks. Ülejäänud võlausaldajad peavad nüüd otsustama, kas hakkavad samuti raha tagasi nõudma.
Möödunud ööl üritas grupp Argentina panku kriisi ära hoida. Nad pakkusid Elliottile, et ostavad väärtpaberid ära. 11tunnised läbirääkimised kukkusid aga läbi.
„Nende suurim huvi on, et olukorda ei muudetaks keerulisemaks,“ kommenteeris Bank of America strateeg Jane Brauer. „Parim võimalus Argentina jaoks on aga jätkata lahenduse otsimist.“
Argentina on müünud umbes 29 miljardi dollari eest võlakirju rahvusvahelistele turgudele. Riik peaks tasuma kogu võla ja lisaks ka intressid juhul, kui vähemalt 25% võlausaldajatest seda nõuab. Potentsiaalsed kohustused on võrdsed riigi välisreservidega, mis liiguvad juba kaheksa aasta madalaima taseme suunas.
Seotud lood
Argentina börs ja valuuta kukkusid eile järsult pärast seda, kui riigi majandus muutus juba teist korda 12 aasta jooksul maksevõimetuks.
Eile kukkus Argentina börsiindeks Merval 12%, kui riigikohus teatas , et ei võta arutluse alla riigi poolt algatatud kohtuasja riskifondi võlausaldajate vastu.
Investeerimisfirma Elliott Management Corp ütles täna, et Argentina keeldub läbirääkimistest maksejõuetute võlakirjade üle. See seab kahtluse alla riigi võime vältida järjekordset panrotti.
Kuu aega pärast Argentina pankrotti kardavad suurettevõtted, et miski võib majandusele veelgi suuremat kahju teha - õigusakt, mis lubab valitsusel reguleerida hindu, kasumimarginaale ja tootmise taset.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.