Kuu aega pärast Argentina pankrotti kardavad suurettevõtted, et miski võib majandusele veelgi suuremat kahju teha - õigusakt, mis lubab valitsusel reguleerida hindu, kasumimarginaale ja tootmise taset.
Neljapäeval läbis senati seaduseelnõu, mille eesmärgiks ongi just majanduse ja ettevõtluse kontrollimine. Alamkoja läbib eelnõu tõenäoliselt paari nädala jooksul, vahendab Wall Street Journal.
Kriitikud ütlevad, et antud eelnõu on sarnane Venezuelas kehtivatele seadustele, kus inflatsioon püsib 60 protsendi juures ning suhkrust ja tualettpaberist võib tekkida puudujääk.
Ettevõtted ütlesid, et õigusakt oleks Argentina majanduse jaoks, mis juba praegu langeb, hukatuslik. Ettevõtted vähendavad tootmist, koondavad töötajaid ja võitlevad inflatsiooniga, mille aastane määr küündib 40 protsendini.
„Täiesti naeruväärne. See on osa primitiivsest ideoloogiast, mille kohaselt peaks valitsus otsustama, mida inimesed toodavad, kuidas nad seda teevad ja palju selle eest raha võtavad,“ ütles kongresmen Federico Pinedo opositsioonist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Argentina börs ja valuuta kukkusid eile järsult pärast seda, kui riigi majandus muutus juba teist korda 12 aasta jooksul maksevõimetuks.
Investeerimisfirma Elliott Management Corp ütles täna, et Argentina keeldub läbirääkimistest maksejõuetute võlakirjade üle. See seab kahtluse alla riigi võime vältida järjekordset panrotti.
Standard & Poor’si teatel muutus Argentina maksejõuetuks, kuna riik ei tasunud õigeaegselt oma 13 miljardi dollari suuruse võla intressimakset ja viimase hetke püüded olukorda parandada kukkusid läbi.
Argentina on läbinud järjekordse pankroti ja majandus on kriisis. Kuid on ka üks näiliselt paradoksaalne fenomen – nimelt on riigi aktsiaturg tõusnud sel aastal peaaegu 100 protsenti.
Kliimamuutuste tagajärjel kehtestatud rangemad regulatsioonid seavad ettevõtetele uusi ootusi ja kohustusi, suunates neid looma üha jätkusuutlikumaid ärimudeleid. SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko rõhutab, et pangad ei ole seejuures pelgalt finantseerijad, vaid ka olulised partnerid ja nõustajad, aidates ettevõtetel muuta rohepöördega seotud väljakutseid konkurentsieeliseks.