Mõned maailma suurimatest riskifondidest on endale napsanud Argentiina aktsiaid, panustades riigi majanduse paranemisse, hoolimata sellest, et riik sattus juba teistkordselt viimase 13 aasta jooksul oma võlgade maksmisel raskustesse.
Riskifondid on panustanud Argentiina energiafirmadesse, pankadesse ning telekomioperaatoritesse.
Riik kuulutati eile maksejõuetuks peale seda, kui nad ei suutnud tasuda 539 miljoni dollarilist intressimakset oma võlalt. Riigi majandusminister Axel Kicillof sõnas, et „kiskjafondid“ keeldusid valitsuse uuest pakkumisest ning neil on võimatu rohkem maksta.
Pikalt kestnud saaga Argentiina ja riigi võlausaldajate vahel on muutnud Argentiina võla maksejõuetuse vastu kindlustamise kallimaks kui üheski teises riigis ning eelmisel nädalal kasvasid kulutused 11% võrra.
Analüütikud märkisid, et riigivõla keeruline olukord on mõned investorid muutnud lootusrikkaks, et lahendust on siiski võimalik veel leida. Kui riik jõuab oma krediidiusaldajatega kokkuleppele, siis pääseb riik taas ligi globaalsetele kapitapiturgudele ning lahendab oma likviidsusprobleemi.
Seotud lood
Riskifondidel ei lähe võrreldes üldise turuga endiselt hästi, kuna suurem osa nende protfellidest on paigutanud kaubanduse ja meediavaldkonnaga seotud ettevõtetesse.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.