Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul seisneb sanktsioonide mõju globaalsetele finantsturgudele eelkõige selles, et investorite riskivalmidus väheneb ja kapital paigutatakse turvasadamatesse nagu võlakirjad ja raha.
„Venemaa mõju aeglaselt taastuvale globaalmajandusele on küll piiratud, kuid sõjalise konflikti eskaleerudes on alust täiendavateks korrektsioonideks riskivarades. Turud võivad määramatuse kasvades lihtsalt üle reageerida,“ arvas Palm.
USA intressitõusu ootusele lisandunud Venemaa risk tähendab Palmi sõnul eeskätt kiirelt kasvanud aktsiaturgudel kasumi võtmist ja madalaid pikaajalisi intresse USAs ning euroalal.
„Globaalsed investorid toovad osa rahast koju tagasi, toetades näiteks Jaapani jeeni ja dollarit. Raha hoiustel kaotab madalama hinnakasvu juures vähem väärtust,“ rääkis ta.
Otsitakse turvasadamaid. Ökonomisti sõnul vähendavad investorid riske ning paigutavad osa kapitalist ajutiselt turvasadamatesse, sealhulgas võlakirjadesse ning rahasse. „Näiteks USA 10-aastane riigivõla intress on langenud aasta algusest 0,6% võrra tasemele 2,46%. Seejuures Saksamaa intress on jõudnud tänaseks koguni 1% tasemele. Ootuses, et euroala majandus kasvab järgmine aasta üle 1% saab pikaajaliste võlakirjade 1% taset seletada vaid turvasadamasse põgenemisega,“ arvas Palm.
Samas on Venemaa pikaajalise riigivõlakirja intress aasta algusest tõusnud 2% võrra 9,8% tasemele. Investorid ei kiirusta määramatuse juures riske võtma nagu peegeldab ka kasvav volatiilsus riskidele avatud riikide finantsturgudel. Mõjud riikide ja ettevõtete lõikes jäävad erinevateks.
Globaalne majandus kasvab aeglasemalt. Kui üldiselt oodatakse järgmisel aastal globaalse majanduse kasvu kiirenemist, siis viimaste sündmuste valguses on Palmi sõnul põhjust panustada sellele, et tõus saab olema aeglasem. Venemaa riskile rohkem avatud riikide majanduskasvu ja hinnakasvu ootusi kärbitakse enam ja kriisiriskide pikaajaline riskipreemia kasvab, sõnas ta.
Tugevamate makronäitajatega riikide aktsiad tulevad aga ökonomisti kinnitusel taaskord soosingusse tagasi. „Kuivõrd EL on USA-st rohkem avatud Venemaa riskidele, suurendatakse arenenud riikide investeerimise portfellides USA varade osakaalu,“ arvas Palm lisades, et valuutades saavad euro vastu tuge dollar ja Briti nael.
Kõige tugevama löögi saavad aga Palmi sõnul Venemaaga seotud aktsia- ning võlakirjaturud ning riskide maandamine valuuta ja aktsiaturul muutub kallimaks.
Seotud lood
Venemaa valitsuse otsus peatada toiduainete import Venemaa vastu sanktsioonid kehtestanud riikidest viis Venemaa jaemüüjate aktsiad börsil langusesse.
Eesti, Soome, Läti ja Leedu kannatavad Euroopa Liidu riikidest kõige rohkem Venemaa kehtestatud põllumajandussaaduste sisseveokeelu tõttu, leiab Soome põllumajandustootjate keskliidu esimees Juha Marttila.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.