Euroopa riigid võtavad kasutusele globaalse standardi selle kohta, mida majanduse kogutoodangu hulka arvestada, ning rehkendavad oma SKP ümber.
Üldpilti Euroopa kiduvast majandusest see paraku paremaks ei tee, kuid mõnevõrra suuremana näitab see Euroopa riikide SKPd küll, kirjutab ajakiri the Economist.
Näiteks Saksamaa SKP on selle rehkenduse järgi 3,3% suurem. USA tegi ümberarvestuse läinud aastal.
Suurim muutus SKP ümberarvestuses tuleb teadus- ja arendustegevuse (T&A) ümberklassifitseerimisest investeeringuks, mille tulemusel SKP nüüd kasvab. Suurte T&A kuludega Soomes tõstis ümberklassifitseerimine 2010. aastal SKP taset 4%. Lõuna-Euroopas muutus nii suur ei ole - T&A kulude uuest määratlusest kasvab SKP ca 1-2%.
Uues arvestuses läheb majandustegevusena arvesse ka prostitutsioon, narkokaubandus, sigarettide ja alkoholi salakaubandus, kuid väga suurt kasvu siit ei terenda. Nii pole vaja punastada, nendib Economist. Täiendust saab SKP ka uute andmete lisamisest ning nende kogumise ja koondamise täiustamisest.
Ümberarvestamine on oluline, kuna SKP järgi rehkendatakse nii ELi liikmesriikide panus ELI eelarvesse kui sealt saadavad toetused. Suhtarvuna SKPsse arvestatakse eelarvedefitsiiti ja riikide võlakoormat. Suurem SKP vähendab näiteks Prantsusmaa võlataset SKPsse 1,6 protsendipunkti võrra. Igast piskustki on abi, nendib Economist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui Nobeli preemia saanud majandusteadlaselt Joseph Stiglitzilt sellel nädalal küsiti, kas Euroopat võib oodata ees kadunud kümnend, oli tema vastus ühemõtteline.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.