Kulukärped tõid tulu

Edetabeli teine Santa Maria AS vastutab oma kontsernis Ida-Euroopa müügi eest, kuhu kuuluvad Baltimaad, Venemaa, Valgevene, Poola, Ukraina ja Kasahstan. Kui viimaste sanktsioonide tõttu võiks arvata, et Venemaa turg on halvanud ka maitseainete tootjat, siis reaalsus on rõõmsam. Ettevõtte juhataja Rainer Tammeti sõnul oli eelmisel aastal kiirem müügikasv Venemaal, mis moodustab Santa Maria Ida-Euroopa müügist ligi 40%. "Kuna me saime seal uusi kliente ja suurendamise toodete jaotust, siis see oli üks põhjus kasvule," ütles ta.

Tänavu hindab Tammet ettevõtte kasvu heaks. Müük on poolaastaga suurenenud 15%-17% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Santa Marial lähevad Venemaal üksikud tooted embargo alla. Kuna enamus toorainest tuleb kolmandatest riikidest, siis need Tammeti juhitavat ettevõtet otse ei mõjuta, kuid kaudselt küll - Vene rubla on devalveerunud, tooted on läinud kallimaks. "Kindlasti väheneb Venemaa siseturul nõudlus ja suundub odavamatele toodetele. Kallimate toodete segment võib väheneda," märkis ta. Kuigi praegused piirangud ei mõjuta ettevõtet otse, siis kaudselt kindlasti igapäevase tarbimise kaudu.

Vastupidiselt Santa Maria ekspordi orienteeritusele panustas Saaremaa Lihatööstus koduturule, vähendades 2013. aastal piiriüleseid kulutusi. Kulutuste vähendamine andis varasemast suurema ärikasumi, mis aitas ettevõttel kerkida aastaga edetabeli 58. realt jagama 12.-13. kohta. Kodusel turul tegutsemist hindab Saaremaa firma juht Kristjan Leedo stabiilseks. "Võib rahule jääda. Selline koolipoisi 3+," ütles ta.

Leedo sõnul Saaremaa Lihatööstus tänavu suutnud mahtu veidi kasvatada, ligi 3%-5%. Kasum on vähenenud umbes sama suurusjärgu võrra. "Kuna Eesti turule on sel aastal rohkem panustatud, siis on tehtud rohkem kampaaniaid ja kulutusi Eesti poole. Venemaa ja Valgevene on praegu kinni, sinnapoole ei saa," ütles ta.

Väldib hinnasõda. Leedo plaanib tänavu ja järgmisel aastal jätkata sama mahu hoidmisega ega taha kellegagi minna hinnasõtta. Ettevõte üritab eksporti laiendada lähinaabrite asemel näiteks Inglismaale ja Taani. Kuna piiri taha müüdava mahu hulk pole suur, siis julgeb Leedo vaadata kaugemaid turge ning loodab leida vastused aasta lõpuks.

Kuluderihma pingutamisega tuli kaasa tänavu ka Premia Foods, ütles börsifirma tegevjuht Katre Kõvask. Ettevõte suutis tänavu esimese kuue kuuga teenida 49,5 miljonit eurot müügitulu, mis on aastatagusega võrreldes 7,5% edasiminek. EBITDA ehk ärikasum enne kulumit oli 2,7 miljonit eurot, mis on 1,5 korda enam kui aasta tagasi. Premia puhaskasum kasvas 2014. aasta esimesel poolaastal 1,3 miljoni euro võrra, jõudes 1,2 miljoni euroni ning tegevuskulude osakaal käibest oli 22,5%, mis on 2,0 protsendipunkti võrra madalam eelmise aasta sama perioodi tulemusest. Ekspordi osakaal Premia Foodsi kogukäibest oli ligikaudu 70%.

Kõvaski sõnul jäid 2013. aastat Premia Foodsi jaoks iseloomustama järgmised märksõnad: rekordiliselt kasvanud käive, kasumikasv ja uuenenud ettevõtte juhatuse koosseis. Ettevõtte sihtturgude soe suvi kasvatas käivet ja brutomarginaali jäätisesegmendis, kasvanud ostujõud parandas külmkauba käivet ja brutokasumlikkust ning kalasegmendis tuli esile vertikaalse integratsiooni tähtsus järsult kasvanud kala maailmaturuhindade taustal.

"Toiduäri, nende seas ka Premia, peamine tugevus on selle stabiilsus, seda nii buumi- kui kriisiaegadel," ütles Kõvask. Tema sõnul on toidusektoris tavapärane näha 3%-5% orgaanilist kasvu, stabiilset kulubaasi ja võlakohustuste määra aastas. Ettevõtte mullused tulemused erinesid tavapäraseks peetavast aga positiivselt nii üle 14% kasvanud käibe kui ka oluliselt paranenud kasumlikkuse poolest. "Lisaks sellele suutis ettevõte kiire käibekasvu foonil tegevuskulusid nii absoluutnumbrites kui ka suhtarvuna võrreldes 2012. aasta resultaatidega alandada," märkis Premia juht.

Piimatöösturite kukkumine. Valio Eesti ja Maag Piimatööstus kukkusid toiduainetootjate edetabelis märgatavalt, vastavalt 33. ja 39. kohale. Aasta varem olid mõlemad veel esikümnes. Valio Eesti tegevjuhi Maido Solovjovi sõnul tuli n-ö ärakukkumine ettevõtte struktuursest muutusest, kui Valio Eesti ja Võru Juust ühinesid mullu oktoobris. Ühinemise tõttu kasvas küll ettevõtte käive, kuid ärikasum langes. "Olulist rolli mängis ka toorpiima suur hinnatõus, mis ei kajastunud tarbijahindades, ja Vene turu sulgumine Võru Juustutööstuse jaoks juba alates 2013. aasta juulist. Kõik need  sündmused mõjutasid ettevõtte majandustulemusi," selgitas ta.

Solovjov lisas, et ettevõttel on veel neli kuud aega saavutada mullusest parem tulemus, kuid tänast piimaturgu arvestades jääb kindlasti liiga kaugeks 2012. aasta resultaat. "Meie peaeesmärk on kindlasti leida alternatiivturge Venemaale, mis ei saa kindlasti olema kasumlikkuse seisukohalt sama head kui Venemaa, kuid mis peavad tagama meile eelmiste aastatega samas suurusjärgus müügimahud," lisas ta.

Maag Piimatööstuse juht Valdis Noppel ei näe edetabelis langemist kindlasti ärakukkumisena, sest ette jäi vaid neli ettevõtet, kellel suurem käive. Noppeli sõnul valitses piimasektoris 2013. aastal hindade tõusulaine, millest said suure osa piimatootjad. See tingis sisendkulude tõusu, mille tõi valmistoote turult tagasi vaid eksport. Tema teatel ei saavutanud siseturuhinnad võrreldes toorpiimahindadega vajalikku taset. "Kuna meie fookus on olnud siiani värskepiimatoodete turg ja ekspordi osakaal vaid ligi kümnendik, siis tulemus kalli toorpiima taustal pole üllatav," ütles Noppel.

Maagi esindajale tõu laia muige avastus tabelist, et Tartu Mill on neist tagapool. "Reaalsed tegijad mõistavad, et kõik on suhteline. Minu hinnangul väga kõva äri, nad on ilmselgelt TOP 5 tegijad, vaatamata lugupeetud metoodikatele," kiitis Noppel 48. kohale asetunud ettevõtet.

Kasvupiduriks toorainete hinnatõus ja konkurents

Valio Eesti juht Maido Solovjov ja Salvesti tegevjuht Lauri Betlem näevad 2013. aasta suuremate ettevõtete koondkäibe ja -kasumi vähenemise peamise põhjusena toorainete kallinemist. Omal kohal on kindlasti tihenev konkurents, sealhulgas väikeettevõtjate aktiivsus.

Toidutööstuse 100 suurema firma koondkäive ja -kasum vähenesid 2013. aastal vastavalt 1,1 miljardi euroni (2012: 1,3 miljardit eurot) ja 47 miljoni euroni (2012: 54 miljonit eurot). Kahanes ka 100 suurema ettevõtte keskmine käive (2013: 11,3 miljonit eurot; 2012: 13 miljonit eurot) ja kasum firma kohta (2013: 540 000 eurot; 2012: 470 000 eurot).

Betlemi sõnul on väga raske tuua ühte konkreetset põhjust. Olenevalt valdkonnast on põhjused kindlasti erinevad, kuid kõik tulenevad lõppkokkuvõttes konkurentsisituatsioonist. Tema sõnul tõusid mullu teatud valdkondades sisendite hinnad märkimisväärselt, samas väljamüügihindade tõstmine on aasta-aastalt keerulisem.

Betlemiga nõustub Solovjov, kelle sõnul mõjutab toidutööstuste kasumit peamiselt sisendite hinnakasv, mis ei kajastu üldjuhul turuhindadel nii kiiresti, kui hinnad asuvad haavama tööstusi. "Sel aastal saab peamiseks mõjutajaks olema ühe suure turu äralangemine. Piimatööstused, nagu ka teised toidutööstused, otsivad kõik uusi turge ning püüdlevad ka sisemise efektiivsuse tõstmise suunas," ütles Solovjov.

Salvesti juht ütles, et põhiliseks mõjuriks saab ikkagi Venemaa turu äralangemine ning sellest tulenevad otsesed ja kaudsed mõjud. "Alternatiivseid turge ei otsi mitte ainult meie tootjad. Sellega tegelevad kõik keelu saanud riigid korraga. See tekitab turbulentsi nii välisturgudel kui Eestis," märkis ta.

Saaremaa Lihatööstuse juhi Kristijan Leedo teatel on turule lisandunud väikeseid tootjaid, kes müüvad oma regioonis hästi. "Tarbija on hakanud eelistama oma kodukohalähedast, seda võib küll nimetada viimaste aastate kasvavaks tendentsiks," ütles ta.

Leedo sõnul peaks Euroopal jääma üle palju toorainet. Seetõttu ei leita kiiresti kaugemal turge ning see võib tuua kaasa hinnasõja. "See on täiesti reaalne võimalus. Tarbija sellest võidab ja eks iga kriis on millegi jaoks hea. Ettevõtted peavad oma asjad üle vaatama ja tugevamad saavad edasi minna," lisas ta.

Toiduainetööstuse käibe TOP 5 (miljardit eurot)

Tartu Mill AS 116,2Premia Foods AS 98,9HKScan Estonia AS 98,8Valio Eesti AS 76,5Piimandusühistu E-Piim TÜH 55,5

Joogitootjate käibe TOP 5 (miljardit eurot)

Liviko AS 135,2A. Le Coq AS 81,3Saku Õlletehase AS 71,2Altia Eesti AS 32,5Remedia AS 8,8