Apple riskib Euroopas üüratu maksuarvega

Täna avalikustab Euroopa Komisjon oma põhjendused, miks Apple’i maksukokkulepete suhtes on algatatud ametlik uurimine.

Esimest korda käsitleb komisjon rahvusvaheliste suurkorporatsioonide maksuskeeme lubamatu riigiabi võtmes, mis tähendab seda, et kui rikkumine kinnitust leiab, tuleb abi tagasi maksta.

Apple’i puhul võib summa küündida miljarditesse eurodesse, kirjutas eile Financial Times.

Sarnase uurimise käivitas konkurentsivolinik Joaquin Almunia tänavu suvel ka Itaalia autotootja Fiati finantseerimisharu Fiat SpA ja kohvikuketi Starbucks maksustamise üle vastavalt Luksemburgis ja Hollandis.

Iirimaa lappis oma augu ära. Euroopa Komisjoni uurimine on osa laiemast ülemaailmsest suundumusest, kus püütakse vähendada võimalusi maksudest kõrvale hoida, kasutades ära erisusi riikide maksuseadustes.

Markantseimaid näiteid ongi olnud Apple, mis kasutas ära USA ja Iirimaa maksukoodeksite erisusest tekkinud “augu”, mille järgi Apple justkui polnudki kuskil maksuresident. Selle seaduse­augu on Iiri valitsus nüüdseks kinni pannud, ent süüdistusi suurfirmade soodsast erikohtlemisest tuleb Iiri valitsusel pidevalt tõrjuda. Seda on südikalt ka tehtud.

Euroopa Komisjoni luubi all on Apple’i puhul ­Iiri ametivõimudelt aastatel 1991 ja 2007 saadud juhised ja selgitused, kuidas riigi maksuseadused firmale rakenduvad. Uuritakse, kas ametivõimud on tagatoa-kokkulepetes lubanud Apple’il oma maksustatavat tulu väiksemana näidata, saades vastu lubaduse riigis töökohti luua.

Luubi all on nn siirdehinnad, mis võimaldavad ettevõtetel kontserni sees oma kasumit tihti eri riikides asuvate tütarettevõtete vahel ümber jagada. ELi reeglitega vastuolus oleks see siis, kui osale firmadele on antud võimalus määrata kontserni sees hinnad, mis ei vasta vaba turu tingimustele. See oleks käsitletav lubamatu riigiabina.

Apple’i finantsjuht Luca Maestri kordas intervjuus FT-le, et kõik on toimunud seaduse järgi. “Mingit erikokkulepet pole kunagi olnud, kunagi pole olnud midagi sellist, mida saaks pidada riigiabiks,” ütles ta.

Sama on taoliste süüdistuste peale alati väitnud ka Iiri valitsus. Mingit erikohtlemist ei ole, maksusüsteem on läbipaistev ja kõigile ühesugune, on valitsuse vastus.

Nüüd avalikustab komisjon oma põhjendused, andes firmale kuu aega selgituste esitamiseks.

Järgmine komisjon jätkab uurimist. Euroopa Komisjonil ei ole tegelikult maksuküsimustes palju sõnaõigust – see on riikide pärusmaa ja nõuab otsustamiseks konsensust. Teine asi on käsitleda teemat lubamatu riigiabi võtmes. Siin on komisjonil märkimisväärsed volitused.

Karta pole ka seda, et uurimine lõpetamata jääb, kui vahetub komisjoni koosseis. Joaquin Almunia järel ootab konkurentsivolinikuks kinnitamist Taani endine rahandusminister Margrethe Vestager, kes uurimise lõpuni viib. Konkurentsiküsimustes alustatud uurimised lõpevad alati otsusega.

Kui Apple’i või teiste firmade erikohtlemine peaks kinnitust leidma, võib komisjon nõuda viimase 10 aasta jooksul ebaseaduslikult antud riigiabi tagastamist. Apple’ile võib see tähendada suurt tagantjärele maksuarvet, Iiri valitsusele aga ootamatut maksutulu.

Eile agentuurile Reuters teemat kommenteerinud maksueksperdid olid pigem seda meelt, et Apple’ile tagantjärele hiigelarvet ei esitata. Pigem survestatakse Iirimaad oma maksupraktikat muutma, mis teiste Euroopa riikide arvates “röövib” neilt õigustatud maksutulu.