Kuigi tänavu on ärikinnisvara turul olnud kasvuaasta, on selles valdkonnas tegutsevad ettevõtted tuleviku suhtes pigem ettevaatlikult optimistlikud. Nii kirjutab 8. oktoobril ilmuv Kinnisvara kuukiri, kus avaldatakse ka kinnisvarabüroode TOP.
- Colliers International Advisors OÜ tegevjuht Avo Rõõmussaar on ärikinnisvara turu tuleviku suhtes ettevaatlikult optimistlik.
“Ühest küljest on kõik ilus, ärikinnisvaras toimub aktiivselt nii üüri- kui ostu-müügitehinguid. Teisalt tekitab see vastakaid tundeid, kuivõrd majanduskasv, mis seda kõike toetama peaks, on kiduravõitu. Odav laenuraha tundub olevat kinnisvaraturu hapnik. Seetõttu on väike värin hinges – kuidas edasi?” avaldas tuleviku suhtes kerget muret Colliers International Advisors OÜ tegevjuht Avo Rõõmussaar.Siiski on Rõõmussaar positiivselt meelestatud, sest lisaks Eesti Panga ja teiste instantside prognoosidele, et majandus kasvab edasi, jätkub ida poolt kapitali sissevool ja pankade laenukraanidki on suhteliselt avatud. “Kel omafinantseering olemas ja projekt usutav, saab ärikinnisvara arendamiseks üsna hästi laenu. Nii et kui ka SKP liikumine jätkub plusspoolel, ei tohiks midagi halba juhtuda,” leidis Rõõmussaar. Ta tõi välja, et tänavu on kasvanud ärimaade ostmine ja hinnad on tõusnud. Samas on näiteks Tallinna ja selle ümbrusesse lao- ja tootmispindu palju ehitatud, nii et tekib küsimus, kust neile kliendid leitakse. “Kaasaegset laopinda leiab Tallinnast rohkem kui Riiast või Vilniusest.”Ka Seven Real Estate Advisorsi partner Olev-Mait Makk nentis, et kaubanduskliendid laienevad, logistikaprojektid on lükatud käima ning teenusfirmad ajakohastavad oma büroosid. “Samas – kliendid on ettevaatlikud ning laienemisplaane kaalutakse vahel aasta, vahel pikemalt. Laienemist ja liikumist on tinginud soov parandada oma töötingimusi ja muuta siselogistikat efektiivsemaks. Seega kvaliteedinihe on turu peamine mootor. Nõrgema kvaliteediga hooned saavad pihta, modernsetele on ruumi,” kirjeldas Olev-Mait Makk.
Tasub teada
Kaubanduspindu muudkui lisandubDomus Kinnisvara hinnangul peaks järgneva pooleteise aasta jooksul Tallinna kaubanduspindade turule juurde tulema umbes 40 000 m² jagu üüripindu ja varases planeerimisfaasis on üle 500 000 m² jaekaubanduspindu ehk konkurents jaekaubandusturul läheb järgnevatel aastatel veelgi tihedamaks.
Büroopindade hinnad langevad?
Swedbanki andmeil lisandub Tallinnasse sel ja järgmisel aastal 70 000 m2 uusi büroopindu. Domus Kinnisvara mainib turuanalüüsis, et arvestades jahtuvat majandust Eestis ja lähiturgudel, on turg liikumas pigem üürilevõtjate keskseks ja on oht büroopindade ülepakkumiseks. Järgneval aastal on surve üürihindade seisakule või langusele.Olev-Mait Maki hinnagul pidurdab Tallinnas büroopindade ülepakkumise ohtu pankade tingimus, et arendusprojekti finantseerimine käivitub hoone täituvusel vähemalt 50–70% üürimahust. “Paljud projektid jäävadki paberile, sest ei suuda kindlas ajavahemikus piisavat kriitilist massi kaasata. Pigem usun, et kasvav pakkumine paneb üürihindade kasvule päitsed pähe,” arvas Olev-Mait Makk.
Eesti on kaubanduskeskuste maa
Avo Rõõmussaare sõnul ei käi üheski teises lähiriigis proportsionaalselt nii palju inimesi kaubanduskeskustes kui Eestis. “Kui vaatame suuri keskusi, siis neil läheb hästi nii praegu kui eeldatavasti ka tulevikus. Juurde aga suuri kaubanduskeskusi tulla ei saa – näiteks uue Rocca al Mare lisandumine ei ole mõeldav, sest sellise rajamine maksaks vähemalt 100 mln eurot, ja täitumuse garantiid ei pruugi olla,” kinnitas Rõõmussaar. Ta lisas, et kui midagi uut peaks meie turule siiski tulema, tuleks klientidele pakkuda midagi, mida meil veel ei ole. “Ainus asi, mida tarbijal praegu pole, on odav hind, aga seda me Eestis ei näe,” viitas Rõõmussaar.Tema hinnangul on meelelahutus võti, millega inimesi kaubanduskeskusesse meelitada – nii on Selveril kavas teha järgmisel aastal Viimsisse kerkivas kaubanduskeskuses ja sama plaan on ka Tammsaare teele rajatava Mustamäe keskuse arendajatel.Olev-Mait Makk mainis, et kaubanduskeskuste turu täis saamisest räägitakse nii Tallinnas, Helsingis kui ka Stockholmis ja ikka mahub uusi turule. “Näiteks mullu aitasime Mustika Keskuse taas turule, selle aasta novembris avame Stroomi Keskuse, uus kaubandusprojekt ootab ehitusluba. Keskused, mis ei eristu ega tee tööd üürnike ning kliendibaasiga, on hävingule määratud. Tallinnas on mitmed paarikümne aasta vanused keskused, millest on vaid raha välja pumbatud ja mis on muutunud basaarideks,” leidis Makk.
Äripäeva TOPid
2014. aasta sügisel ilmuvad edetabelid on koostatud 2013. aasta majandusnäitajate põhjal. Tänavu II poolaastal ilmub 70 Äripäeva edetabelitkoondedetabel selgub kuue majandusnäitaja – käive 2013, ärikasum 2013, käibe ja kasumi kasv 2013. aastal, rentaablus ning varade tootlikkus - põhjalkõiki Äripäeva edetabeleid saab töödeldaval kujul ja andmetega osta Äripäeva infopangast Agent
http://agent.aripaev.ee
citys
Seotud lood
Nordecon seljatas vaidluses, mille väärtus ületab pool miljonit eurot, Anatoli Kanajevile kuuluva firma. Kanajevil on õigus otsus 30 päeva jooksul edasi kaevata.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.