Jõgevamaa TOP: Kokkuhoidlik tootmine tõi kasvu

Jõgevamaal on väikse maa-ala peal neli killustikutootjat, kellest edukaim oli möödunud aastal Moreen OÜ, mis platseerus TOPis 3. kohale. Moreenist kaugele maha ei jäänud 7. kohale tulnud Kaltsiit AS, mis tegi ettevõtte tegevjuhi Raivo Lehiste sõnul hea tulemuse suurema kokkuhoiu tõttu.

Kaltsiit kasvatas mullu käivet 1,19 korda ja kasum kasvas üle pooleteise korra. Mis kasvu kõige rohkem mõjutas?

Eks see kasum tuli meie töötajate tubli töö tulemusena. Teine põhjus oli maavaramaksu tõus. Seda maksu me endale ei saa, vaid peame toodangu hinnale juurde panema. Pärast said kõik killustikutootjad, liivamüüjad ja kruusamüüjad selle maksu riigilt tagasi, eks see läks kasumisse juurde.

Muu osa tõusust tuli sellest, et suutsime toota kokkuhoidlikumalt ja ka ilmad olid paremad. Kui ilm on hea ja kivi on kuiv, siis tuleb toodangut rohkem välja ja tootlikkus tõuseb.

Pluss oli ka see, et aasta oli teedeehitajatele selles mõttes pikk, et külmaks läks alles detsembri keskpaigas. Objektid, mis muidu oleks lükkunud kevadesse, said vastu talve valmis ja see suurendas ka müügiosa.

Lõpetasite eelmisel aastal tegutsemise jaekaubanduses. Kas see mõjutas teie tulemusi?

Ma arvan, et pigem mitte. Jaekaubandus oli pigem selline ots otsaga kokkutulek, see ei lugenud. Vähendas lihtsalt käivet, aga ei ole suur näitaja.

Miks te üldse otsustasite jaekaubanduse lõpetada?

Klientuur väheneb, inimesed kolivad linna elama ja ega nad siis enam siia poodi ei tule. Meil asusid kauplused küllaltki maakohas, Põltsamaalt 6-7 kilomeetrit. Kuna tarbimine väheneb, siis on hakkamasaamiseks vähem võimalusi. Kui sealtkaudu enam kasumit ei tule, ei ole mõtet hoida kauplust käibes. Me õnneks saime nad niimoodi ära müüa, et järgmine tegija üritab hakkama saada ja üks neist kauplustest toimib veel. Seega me ei vedanud kohalikku rahvast alt.

Kas sel aastal on samasugust head kasvu oodata?

Ei, sellist kasvu enam oodata ei ole, sest eelmine aasta oli isegi suhteliselt hea. Sellist aastat korrata oleks isegi juba hästi. On võimalik, et sel aastal tuleb umbes samasugune tulemus, aga aasta lõpuni on veel kolm kuud. Kui siin saab mõne objekti müüa, tuleb sama tulemus. Kui ei saa, võib juhtuda, et tuleb natuke kehvem.

Kuidas selleks aastaks tehtud käibe- ja kasumiprognoos täitub?

Sel aastal on kasumipoole täitmine sõltunud sellest, et me võib-olla müüme natuke rohkem kui eelmisel aastal, aga me oleme tootnud väga palju rohkem kui eelmisel aastal. Tarbijatel on tekkinud killustikufraktsioonidele nõudmised, kuna maanteeamet nõuab neilt erinevaid fraktsioone, see tähendab, et me peame olema valmis tootma rohkem erinevaid fraktsioone. See viib toodangu mahu suuremaks, aga kui toota sama ajaga natuke rohkem, siis see viib jälle omahinna väiksemaks. Tänu sellele, et hoidsime kokku, suudame suurema tootmismahu arvel saavutada sama tulemuse, mis eelmisel aastal.

Teil oli selleks aastaks planeeritud 675 000 euro eest investeeringuid.

Jah, siis, kui sai plaani pandud, oli tegemist sellise numbriga, aga igasuguseid purustamise tehnoloogiaid uurides leidsime, et meie investeering on umbes poole väiksem. Oleme otsinud endale uut aparatuuri, see on praegu valmistamisel ja investeering läheb käiku järgmisel aastal. Investeerime masinatesse, et saada toodangut kvaliteetsemaks ja toodangu mahtu suurendada.

Kas te oskate ka järgmise aasta tulemusi prognoosida?

Ma loodan, et jääb samaks, aga alati peab olema valmis, et võib minna väiksemaks. Nagu eelmised aastad näitavad, võib majandus olla väga hüppeline. Ennustada saaks vaid siis, kui teaks maanteeameti edasisi plaane paari aasta peale ette. Praegu on nii, et kui teame järgmise aasta plaane, siis on hästi. Samas ei saa maanteeamet nii palju ette planeerida, kui tal ei ole eelarves teada, kui palju ta raha saab.

Mis on teil praegu ettevõttes võtmeküsimus?

Töötajaid on juurde vaja. Sellega on natuke probleeme.

Millest see probleem tuleb?

Põhiline on see, et inimesi on vähe ja samas, kui neid on vähem, siis ei pruugi olla nende hulgas sellist, keda meil tarvis on. Pingelise töö korral on vaja oskajat töölist ja sellist leiab valmiskujul harva. Küll aga oleme valmis välja õpetama mõne inimese, kes tahaks tõsiselt tööd teha.

Kuidas palganumbriga on, kas küsitakse liiga palju?

Tegelikult need, kes töötavad Eestis, on palgatasemega kursis ega küsi üle mõistuse palka. Need, kes on Soomes tööl olnud ja tulevad tagasi, küsivad sellist, mida me ei pakuks praegu.

Kas on mõni selline tegur, mis takistab teil kasvamast?

Jah, siin on üsna konkreetne vastus. Nõudlus ei suurene nii kiiresti, et see sunniks meid kasvama. Me toodame praegu poole vähem kui enne masu, aga kõik on masust ära hirmutatud ja ka riik ei pane väga palju raha teedeehitusse. Kui praegu otsustab riik panna 5 miljonit eurot aastas juurde, siis see ei ole ju mingi kasv ja ka meil ei ole võimalik kasvada. Meil on tootmisvõimsus olemas küll, kui oleks vaja, aga seda lihtsalt ei ole nii palju vaja.

On teil mõni soovitus, kuidas paremini müüa?

Kindlasti saaks kvaliteeti parandades rohkem müüa. Samuti võiksid meie majanduskeskkond ja ettevõtjate käitumine olla veel paremad. Kipub jääma võlgasid, mis saavad küll pika aja jooksul lahendatud, aga mõne järgmise kliendiga suheldes on usaldust vähem, kui varem oli. Tuleb kontrollida, kui maksejõuline on klient. Muidu võiks müüa veel rohkem, aga alati ei julge.

Millist maksureformi te sooviksite?

See on natuke seotud eelmise vastusega. Pole küll maksureform, aga oleks vaja äriseadustiku muutmist selle koha pealt, kui üks ettevõtja läheb pahatahtlikult pankrotti ja jääb kõigile meelega võlgu, asutab siis uue firma ja teeb sama asja uuesti. Praegu ei ole mingeid hoobasid, kuidas seda takistada. Siin peab ise olema ettevaatlik, kontrollima krediidiinfost ja äriregistrist, et olla kindel, et tehing õnnestub ja võlgu ei jääda. Praegu ma ei näe ühtegi mehhanismi, et pahatahtlik ettevõtja kuidagi karistada saaks.