Ida-Virumaa perefirma Polven kasvatas mullu puhaskasumit ligi 90% tänu PRIA toetusele, mille abil osteti uusi seadmeid, kuid sellest hoolimata jäid tulemused alla omanike ootusi.
- Majoneesi ja kondenspiima tootva, kuid ka autoremondiga tegeleva Ida-Viru firma Polveni tuumik. Foto: Meeli Küttim
Mis on mis
OÜ Polven
Asukoht: Jõhvi ja Kohtla-Järve
Tegevusala: toiduainetööstus (75%), autoteenindus ja varuosade müük (25%)
Omanikud: Sergei Polujanenkov ja Larissa Polujanenkova
Töötajaid: 78
Käibe kasv: 1,05 korda
Koht TOPis: 24.
Polveni toiduainetööstus tegutseb Kohtla-Järvel ja autoremonditöökoda Jõhvis. Rohkem kui kolmveerand firma käibest tuleb kahe spetsiifilise toiduaine, majoneesi ja kondenspiima tootmisest. Polven on väga oma omanike näoga firma, enamik ideid tuleb juhtidelt endalt, alustades tootevalikust ning lõpetades pakendite disainiga. Eesti kirdenurgas juhivad väikest kontserni abikaasad Sergei Polujanenkov ja Larissa Polujanenkova.
„Varem sõime tütrega väga palju kondenspiima, siis panin ikka tähele, mis probleemid sellega tekkisid: kui osta suur purk, jääb palju järele. Seega raha läheb raisku. Järelikult oli vaja teistsugune pakend välja mõelda. Sõitsin maailmas ringi, et ideid koguda. Aasta hiljem võtsime Eestis tänu enda välja mõeldud keeratava korgiga kilepakendis kondenspiimale pool kohalikust turust, Lätis 30%. Hea idee toob kohe raha sisse. Alguses tegime nii nagu teised, aga peagi mõistsime, et peame midagi teisiti tegema, et meid armastataks,“ rääkis Polujanenkov.
Üks küsimus
Kuidas suhtute riigiabisse ekspordipartnerite leidmisel?
Sergei Polujanenkov, OÜ Polven omanik
Eesti teeb praegu niigi palju kõikide oma ettevõtjate heaks, kuid ettevõtjad ikkagi nutavad, et riik teeb liiga vähe. Meil, ettevõtjatel, on võimalus saada toetusi näiteks PRIAst või EASist. Mõni teine riik ei annaks niigi palju nagu Eesti. Iga ettevõtja peab ka ise mõtlema, kuidas olla efektiivne, eksportida ja nii ise oma äri edukalt ajada.
Poliitikud ei tohiks vaid enda arvamust avaldada, nagu tegi Jürgen Ligi: “Venemaa ei ole enam meie partner.” Suur osa Eestist üritab Venemaal äri ajada, kuid Ligi ütles, et talle pole see oluline. See ei ole õige suhtumine. Venemaal on suur turg, potentsiaal. Naabreid ei saa valida, peame mõtlema, kuidas suhteid luua, mitte müüri laduda.
Kuidas te eelmise aastaga rahule jäite?
Tulemused oli umbes 30% hullemad, kui ootasime. Meil olid palju optimistlikumad plaanid, aga kõik ei läinud nii sujuvalt, nagu lootsime. Tahtsime näiteks kastmeid teha, aga meie konkurendid Saksamaal ja Inglismaal osutusid ootamatult tugevaks.
Millised on teie järgmise aasta plaanid?
Tahame siseneda Leedu turule. See on suurem turg kui Eesti ja arvame, et meil jätkub nutikust Leedus konkurentidega rinda pista. Tahaks minna tagasi Saksamaa turule, ka Inglismaale ja Soome. Lisaks hoida turgu nii Eestis kui Lätis.
Kuidas Venemaaga on?
Seal me ei taha riskida. Ühe korra juba proovisime, ei läinud eriti hästi. Peale suure konkurentsi on seal ka väga palju riske. Otsustasime, et saadame oma tooteid sinna, kus reeglid on arusaadavamad.
Kolm nädalat edetabeleid
Maakonna TOPid ilmuvad
13. okt - Harjumaa TOP14. okt - Hiiumaa-Saaremaa TOP15. okt - Tartumaa TOP16. okt - Järvamaa TOP17. okt - Jõgevamaa TOP
20. okt - Läänemaa TOP21. okt - Raplamaa TOP22. okt - Pärnumaa TOP23. okt - Põlvamaa TOP24. okt - Valgamaa TOP
27. okt - Viljandimaa TOP28. okt - Võrumaa TOP29. okt - Ida-Virumaa TOP30. okt - Lääne-Virumaa TOP31. okt - Maakonna TOPide TOP ehk maakondade edukaim firma
Seega poliitika mõjutab äri ajamist päris suurel määral?
Väga. Poliitika peaks olema rohkem äriga seotud. Majandus on tähtis. Praegu on poliitikud ühel pool, ettevõtjad teisel. Poliitikud räägivad, aga tegusid teevad ärimehed. Nii on Baltimaades ja usun, et ka Venemaal, kus tahaksime raha teenida.
Mida te kõige rohkem toodate?
Põhiline on majonees, teisel kohal kondenspiim, ka keedetud kondenspiim. Leedus on suur tehas, kus tehakse tavalist kondenspiima, aga nad ei taha valmistada keedetut. Nii leidsime sellele oma koha. Lätis saab teha mõlemat. Jälgimegi konkurente ja vaatame, kuidas suudame nende keskel oma koha leida. Konkurents on suur kõikides riikides, kus juba oleme ja kuhu ka alles minna tahame.
Mida on vaja teha, et teie firma edukalt edasi areneks?
Eelkõige on vaja karismaatilisi ja ambitsioonikaid juhte. Kui neid pole, siis ei ole ettevõttel ka tulevikku. Need karismaatilised juhid peavad panema kokku väga hea meeskonna. Seejärel tuleb leida idee ja panna paika, kuhu soovime edasi liikuda. Idee paigutaksin alles kolmandale kohale, vähemalt Eestis. Idee sureb, kui seda ei ole kellegagi ellu viia. Eestis on personaliressursid tähtsad. Raske on leida ambitsioonikaid inimesi.
Metoodika
Äripäeva TOPide lähteandmed on viimase aasta käive ja ärikasum/kahjum, käibe ja kasumi kasv, rentaablus ning ROA. Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõte asuma või omama tootmistegevust vastavas maakonnas ning olema tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat.
Seega töölisi on teil päris keeruline leida?
Mitte töölisi, vaid aktiivseid, initsiatiivikaid ja karismaatilisi inimesi administratsiooni. Tavalisi töölisi, kellele ütled, kuidas midagi teha, on aga väga lihtne leida.
Mida te selleks teete, et järgmisel aastal jälle natuke rohkem oma tooteid müüa?
Rõhume kvaliteedile, oleme ambitsioonikad ja otsime innovaatilisi lahendusi. Loomulikult tegeleme ka personali koolitamisega.
Kuidas te ennast konkurentidest paremaks teete?
Töötame rohkem, kui nutame. See on meie edu alus. Keskendume sellele, kuidas edu saavutada. Terve Eesti nutab, kuidas kõik on halvasti. Meie saame aru, et keegi ei tee meie eest tööd ära. Kindlasti eristab see meid teistest. Me otsime uusi lahendusi. Kui teed kõike nii nagu teised, siis jäädki viimaseks. Üritame elule teise nurga alt vaadata.
Näiteks toodete pakendid on teistsugused, maitsed uued. Vaatame, milline on olnud teiste kogemus sarnaste toodetega. Kollektiivis räägime, et kui tulime selle äriga tegelema, siis peame olema paremad kui meie konkurendid. Kui inimestele seda tihti rääkida, mõistavad ka nemad, et peame olema parimad nii kvaliteedi, ideede kui hinna poolest.
See kõlab väga lihtsalt.
Minule ongi see lihtne. Raskem on töötajatele iga kord öelda, et laseme käia, leiame lahenduse, mitte ei keskendu ebaõnnestumistele. Inimesed otsivad enamasti ikka vigu: asi on konkurentides, poliitikutes, halamises, et meil läks see või teine valesti. Ma olen väga suur optimist. Usun, et kõikjal saab hakkama, õnnestub raha teenida ja hästi ning täisväärtuslikult elada, isegi Eestis. Kõik sõltub endast.
Seotud lood
Väikeses mööblitööstuses on võtmeküsimus hoida tootmisefektiivsust ning vanu kliente, sest need on alati paremad kui uute otsimine, ütles Kärdlas tegutseva OÜ Prosper Line juht Kaius Kaibald.
Pärnu külje all Sindis tegutsev trükikoda AS Pajo riisus mullu koore aasta varem tehtud suure investeeringu pealt – kalli trükimasina ostuga tekkinud kahjum sai korvatud korraliku kasumi ja edasiste laienemisplaanidega.
Ükski ettevõtja ei saa öelda, et järgmisel aastal kavatseb ta vähem müüa ja väiksemat kasumit teenida, sest see ei vastaks kapitalismi põhireeglile "Kasva või sure", leiab Viimsis tegutseva farmaatsiatööstuse Interchemie Werken De Adelaar Eesti juht ja üks omanikke Veiko Saluste.
Karmis kohalikus konkurentsis tegutsev Kaltsiit suutis tänavuses Jõgevamaa TOPis pea kõigist konkurentidest ette rebida.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”