Kuidas turgudel raha kahekordistada?

Portaal Investopedia on toonud välja mitu moodust, kuidas investorid saaksid investeeringu väärtust suurendada. Kirjutatud ei ole, mida konkreetselt peaks ostma või müüma, selle asemel on toodud näiteid investorite käitumisest ja portfelli profiilidest.

Näidete põhjal võib järeldada, et raha kahekordistamine ei ole sugugi raske. Keerulisem on kindlasti spekulantidel, kes kasutavad erinevaid finantsinstrumente ning sõltuvad väga palju turu­jõududest, aga pensionikogujad ja võlakirjainvestorid võivad end märksa turvalisemalt tunda.

Uju vastuvoolu. Vahel tuleb ette olukordi, kui turud kukuvad, kõik on pessimistlikud ning arulagedaks peetakse neid, kes plaanivad sel ajal aktsiad osta. Tõesti, miks peakski keegi üritama kinni püüda pilvelõhkuja otsast kukkuvat klaverit?

Samas peaks mõistma, et turud ei saa kukkuda igavesti. Kes tahab ­õiget hetke, ostku siis, kui on kõige mustemad uudised ja negatiivsus kõige suurem. 

Parun Rothschild ja John Templeton on öelnud, et targad investorid ostavad siis, kui veri on tänaval, isegi, kui see veri on nende enda oma. 

Kahe rahategelase väitest võib välja lugeda, et häid aktsiaid kiputakse üle müüma ning see loob julgele investorile võimaluse.

Üks moodus, kuidas aktsiate kasulikkust hinnata, on näiteks P/E suhtarv, kus P tähendab aktsia hinda ja E kasumit. ­Mida kõrgem on P/E suhtarv, seda kallim on aktsia.

Julge riskida. Osa investoreid soovitab liikuda nagu kaherealise maantee ­vasakus servas ehk teistest kiiremini. See tähendab spekulatiivsema tee valimist. See on küll riskantsem, aga võib aidata kiiremini portfelli kahekordistada.

Sellised investorid kasutavad vahendeid nagu optsioonid ning aktsiaid, mille hinnast on järel ainult sendid (pennystocks). Aktsiaoptsioonidega saab spekuleerida aktsiate tõusule või langusele. Kuna tavaliselt esindab üks optsioon 100 aktsiat, peab aktsiate hind tõusma võrdlemisi vähe, et investor saaks kasumi koju tuua. Kui aktsiad peaksid liikuma vastupidi, võivad optsioonid sama kiiresti kahjumi tuua.

Turvalisem võimalus. Kes ei taha kiirustada ega riskida, võiks hoo maha võtta ning sõita rahulikult tee paremas servas. Investorid, kes lähevad turvalist ehk võlakirjade teed, ei pea siiski loobuma unistusest portfelli kahekordistada.

Turul on näiteks null­võlakirjad, mis ei maksa küll intressi, kuid mille hind on alla nimiväärtuse. Kui võla­kiri ­aegub, makstakse investorile nimiväärtus välja. Näiteks selle asemel, et osta 1000 dollariga võlakiri, mis maksab 5% intressi aastas, võib 500 dollariga osta sama nimiväärtusega nullvõlakirja. Selliste võlakirjade hulka kuuluvad teatud USA riigivõlakirjad ning hoiuvõlakirjad.

Kiire ja riskantne võimalus. Kes ei taha optsioonidesse süveneda, kuid tahab kihutada rikkuse kiirteel, võiks mõelda aktsiate võimendusega ostmise peale. Sama kasulik ja kiire on aktsiate langusele panustamine ehk lühikeseks müümine.

Mõlemad meetodid võimaldavad investoril teha tehinguid laenatud rahaga ning osta või müüa aktsiaid, mida neil tegelikult ei ole. Samas pole selline meetod nõrganärvilistele, kuna lisa­tagatise nõue (margin call) võib turu vastupidises liikumises ­üsna kiiresti tulla ja see hävitaks ka investori positsiooni.

Kindel võimalus. Eestis on tööandjapension veel võõras mõiste, kuid Ameerikas on tööandjad ­visad maksma töötajate igakuistele pensionimaksetele lisa. Enamikule ameeriklastest tähendab see, et iga 75 sendi eest, mida nad enda pensionifondi panustavad, paneb tööandja sama palju juurde. Seega on algne investeering kahe­kordistunud. 

Kriisiaastatel vähendas osa ettevõtteid enda panust. Siis pani pensioniplaanidele õla alla USA valitsus, mis korvas firmade maksmata jäänud summasid.