Astana profitiimis pedaaliv Tanel Kangert teenib heade dividendiaktsiatega 4-5% tootlust.
- Tanel Kangert avas investeerimiskonto vanemate loaga 17aastaselt. Foto: Scanpix
"Tahaks öelda, et olen pikaajalise vaatega investor, aga tegelikult olen lihtsalt laisk," selgitas ta LHV ajakirjale Investeeri. Investeerimist nimetab ta lapsepõlvehobiks - ta avas kümmekond aastat tagasi investeerimiskonto, mille algkapitali, mõni tuhat krooni, teenis rattasõidu auhinnarahadest ja auhindade müügist.
Portfellis on tal mõned head dividendiaktsiad, mis annavad 4-5% tootlust. "Olen rahul, sest ise üldse vaeva pole näinud," lisas ta. "Minu elukvaliteet ei muutuks, kui ma sellest porfellist ilma jääks. See on lõbus hobi ja kui midagi tagasi tuleb, siis on tore."
Elukutseliseks investoriks ta hakata ei plaani, küll näeb pärast profikarjääri väljundit ettevõtluses - sportlased on suure töövõimega, samas harjunud vahel kaotama. Hetkel keskendub 27aastane tippsõitja siiski rattasõidule, kus plaanib tegusid teha veel paar aastat.
Tanel Kangert sõidab Astana profitiimis 2011. aastast. Möödunud sügisel sõlmis rattameeskond temaga uue, kolmeaastase lepingu, mis hakkab kehtima tänavuse hooaja lõpul. Mullu saavutas Kangert Itaalia velotuuril 13. ja Hispaania velotuuril 11. koha ning tänavu Prantsusmaa tuuril 20. koha,
aidates viimasel võidule meeskonna liidri Vincenzo Nibali.
Järgmisest hooajast sõidab temaga samas meeskonnas teinegi Eesti profirattur Rein Taaramäe, kes hetkel Cofidise palgal.
Seotud lood
Pelk mainimine, et eile Prantsusmaa velotuuri võitnud Vincenzo Nibali sai triumfiks igal päeval abi nõeltest, muudab tema fännid närviliseks.
Kasahstani jalgrattaföderatsioon peatas klubi Astana tegevuse, kuniks käib dopingu tarvitamise sisejuurdlus, teatas uudistesait Novosti-Kazastan.
Eile Tour de France'i võitnud Astana liider Vincenzo Nibali leping klubiga näeb selle suurvõistluse võidu eest ette miljon eurot boonust.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.