OMX Baltic−0,21%297,73
OMX Riga−0,17%862,35
OMX Tallinn0,1%1 955,68
OMX Vilnius−0,39%1 143,3
S&P 5000,13%5 282,7
DOW 30−1,33%39 142,23
Nasdaq −0,13%16 286,45
FTSE 1000,00%8 275,66
Nikkei 2251,03%34 730,28
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%93,45

OMX Baltic−0,21%297,73
OMX Riga−0,17%862,35
OMX Tallinn0,1%1 955,68
OMX Vilnius−0,39%1 143,3
S&P 5000,13%5 282,7
DOW 30−1,33%39 142,23
Nasdaq −0,13%16 286,45
FTSE 1000,00%8 275,66
Nikkei 2251,03%34 730,28
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%93,45

15.12.14, 16:38

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riik kahtleb teemaksus

Eestil jääb kasseerimata suur summa potentsiaalset tulu teemaksust, mille kehtestamise vajadust tõstavad potentsiaalsed maksumaksjad ise.

Merike Leeskaasautor

Vedajad soovivad kehtestada teemaksu kõigile Eesti teedel liiklevate veoautode omanikele.

Vedajad soovivad kehtestada teemaksu kõigile Eesti teedel liiklevate veoautode omanikele.
Foto: Andras Kralla

Põhjus, miks autovedajad on teemaksust huvitatud, on lihtne - enamus suuri rahvusvahelisi vedajaid teeb oma vedusid väljaspool Eestit ja maksab teiste riikide teemakse. Nende rahvusvahelised konkurendid tulevad Eestisse, kasutavad siinseid teid, kuid ei kuluta sentigi teemaksudele, kirjutab 16. detsembril ilmuv Logistika kuukiri.

ERAA presidendi ja Lajos Eesti omaniku Einar Vallbaumi sõnul on tegemist sügava ja põhimõttelise teemaga, mis seisab täna suuresti Vene ja Eesti riikidevahelise kokkulepe taga. Selle järgi ei võta Eesti Venemaalt ja Venemaa Eestilt teemakse. Vallbaumi sõnul on kuulda signaale, et Venemaa tahab kehtestada kõigile teemaksu ja siis ei ole ka Eestil enam mõtet teemaksuta jätkata.

"Kui nii läheb, siis me kindlasti teeme ministeeriumile ettepaneku teemaks kehtestada, sest me oleme ju transiidi lõpp-punkt," märkis Vallbaum.

Kommentaar

Teeme tulevikku vaatavat analüüsi

Ain TatterMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja

Varasem MKM-i tauniv seisukoht teemaksu suhtes on olnud põhjendatud eelkõige asjaolust, et teede kasutamise maksustamise meetmega kaasneb kõige suurem maksukoormus just Eesti ettevõtjatele, samas välisveokitelt kogutav maksutulu oleks marginaalne. Näiteks välisvedajatelt tee kasutusmaksudena laekuv summa aastas oleks suurusjärgus 5 miljonit eurot, samas kui Eesti vedajad maksaksid aastas suurusjärgus 20 miljonit eurot. Vastav analüüs tugineb direktiivi 1999/62/EÜ (nn Eurovignette direktiiv) ajapõhise vignette rakendamise mõjudel.

MKM koostöös erinevate ametkondadega on tulevikku vaatavalt siiski täiendavalt analüüsimas erinevate teekasutuse või ka sõidukite maksustamise rakendamise võimalusi, et tagada riigieelarve tuludes piisavad vahendid Eesti transporditaristu investeeringuvajaduste katteks. Seda eelkõige teadmises, et EL-i struktuurifondide vahendid tulevikus vähenevad ning Eesti peab tänasega võrreldes oluliselt suuremas mahus katma transporditaristu (sh nii raudteede kui maanteede) investeeringukulusid riigieelarve maksutuludest.

EST-Trans Kaubaveod omaniku ja juhatuse liikme Reio Engmani sõnul toob selline väike asi nagu teemaks kaasa suured kulud ja ebavõrdse konkurentsi.

„Teemaks, mis naabervabariigis Lätis on, kuid meil mitte, on küll väike ja lihtne asi, kuid tähendab ettevõtjale suurt suur raha ja ebavõrdset konkurentsi,“ selgitas Engman. "Teatud maksud vedelevad maas, aga teisi tõstetakse. See on riigikassasse saamata jääv tulu."

Otsest maksukoormuse kasvu ettevõtjad ei toeta, kuna transpordisektor on niigi suure hinnasurve all ja raskeveoki maksu, mis on üks transpordisektori maksude ahelast, makstakse niigi.

"Riigi asi on otsustada, kuidas neid makse reguleerida, mida tõsta, mida vähendada," ütles Engman. "Peale raskeveoki- ja teemaksu on ka linna- ja muid makse, mida kaaluda. Enne kui otsustada, tuleb kõik hoolikalt läbi kalkuleerida."

Pane tähele

Venemaa kehtestab teemaksu

Venemaal on otsustatud kehtestada üle 12 tonnistele sõidukitele maks teedele tekitatud kahju hüvitamiseks

Esialgu pidi maks kehtima hakkama tänavu aasta 1. novembril

Maksu kehtestamine lükati edasi 2015. aasta 15. novembrile Venemaa väikese ja keskmise suurusega transpordiettevõtete palvel, kuna paljudel on võetud sõidukid liisingusse arvestades kehtinud maksukorda, samuti sõlmitud klientidega lepingud, kus on kindlaks määratud veo hind ja uue maksu kehtestamisega ei osatud lepingu sõlmimise ajal arvestada. Samuti jäi riik hätta ka uue maksu kogumiseks vajaliku taristu rajamisega.

Linford ASi juht Mihkel Vahe möönab, et praegune olukord on küll ebavõrdne, kuid uut maksu nemad küll välja ei kannataks. "Maksud on hell teema, turg on languses. Kui Eestis tuleb teemaks lisaks raskeveokimaksule, siis meile see ei meeldi," sõnas Vahe.

Parme Transi omanik ja juht Jüri Šehovtsov sõnul teevad teised riigid oma vedajatele eelistusi, vabastades nad teemaksude maksmisest. Konkreetselt viitas ta Lätile ja Tšehhile. „Eesti vedajad peavad igal pool teemakse maksma, samas välisvedajad ei pea Eestisse sisenemisel mitte midagi maksma,“ tõdes Šehovtsov.

Pane tähele

16. detsembri Logistika kuukiri kirjutab:

kuidas muuta tasuta transport e-kaubanduses kasumlikuks;

kuidas saavutati taksoäpi Taxify kiire edu;

kuidas avastatakse maailma suurimas logistikafirmas uusi trende;

maailma suurimatest postkontoritest.

Majandus- kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatteri sõnul ei ole vedajate ootus, et teekasutustasusid saab kehtestada välisvedajatele ja teha samal ajal kohalikele vedajatele maksuvabastust, õige, sest EL-i õigus sellist maksuvabastust ei võimalda.

"Tšehhi või Läti näited on ilmselt kontrollimata faktid, kuna vastasel korral peaks Euroopa Komisjon algatama nende riikide suhtes rikkumismenetlused," märkis Tatter. "Kui keegi esitab vastavad asitõendid võib ka Eesti vastav organisatsioon komisjonile sellekohase kaebuse esitada."

Hetkel kuum

Leedo maatükid läksid pealinnas müüki, fondijuht napsas juba ühe endale

Linn tahaks ka, aga odavamalt

Finantsinspektsiooni murelaps paneb uksed kinni

Reet Roosi investeerimisfond sai kauplemismudeli tööle ja kolib Šveitsi sadat miljonit meelitama

Fond teeb S&P 500-le silmad ette

Rohetiigri eestvedaja: pole mõtet minna üle laipade, et 2030. aasta eesmärke saavutada

Teekasutustasude kehtestamisele eelnevad reeglina vastavad kooskõlastused Euroopa Komisjoniga, kes hindab kas plaanitava teekasutustasu rakendamisel on tagatud direktiivi nõuded, sh liikmesriikide vedajate võrdne kohtlemine.

"Asjaosaliste eksiarvamused võivad tuleneda ka sellest, et nt direktiivi vignette-printsiibi korral rakendatakse kohalikele ja välisvedajatele direktiivi erinevaid lisasid/tasumäärasid ning nt kohalike veokite tasuarvestused ja maksed tehakse aastasele perioodile kohaliku liiklusregistriandmete alusel, välisvedajatele rakenduvad aga direktiivi teised päeva-, nädala- vms põhised tasumäärad koos kohustusega riiki sisenedes vastav vignette soetada," selgitas Tatter.

Tatter möönis, et erinevad vedajad on teemaksu kehtestamise ettepanekuga ministeeriumisse pöördunud, aga vastavad ettepanekud on tuginenud reeglina nende endi maksuvabastuse eeldustele, mis paraku pole õiguspärane lähenemine.

Ministeeriumi andmetel sooritavad Eestis registreeritud vastava tegevusloaga raskeveokitest ca kolmandik oma vedusid välismaal, viibides Eestis minimaalselt. Vignette-printsiibi rakendamisel lubab direktiiv kohalikus registris registreeritud sõidukitele rakendada ainult aastast maksu, mis tähendab, et antud vedajad maksaksid Eesti teekasutustasu nii Eestis mitteviibimise aja eest kui ka tegelikult vedu sooritavas välisriigis kohalikke teemakse.

"Nii et tänane maksuvabastus Eestis on loonud just meie vedajatele teatud konkurentsieeliseid, mis tee kasutustasu rakendamisel kaob," lausus Tatter. "Eesti ei ole maanteeliikluses oluline transiitriik, nagu Saksamaa, Tsehhi, Poola või kasvõi Leedu ning välisveokitelt saadavad tasud on marginaalsed lisanduva kohaliku maksukoormuse ja maanteede tegelike investeeringuvajaduste vaates."