1998. aasta korduses? Või siiski mitte?

Sarnasused

Nafta hind langeb – toornafta hind on juunikuust alanenud ligi 48%, pitsitades naftat eksportivaid riike nagu Venemaa, Venezuela ja Nigeeria. Kindlustuse hind riigi pankroti vastu (CDS) signaliseerib viie aasta perspektiivis Venezuela suutmatust oma võlgadega toime tulla. Venemaa majandust ähvardab keskpanga hinnangul tuleval aastal 4,7% langus, kui naftabarreli hind jääb 60 dollari tasemele.

Valuutad languses – agentuuri Bloomberg 20 enim kaubeldud areneva turu valuuta indeks on madalaimal tasemel 2003. aastast. Ühe dollari eest tuleb välja käia juba vähemalt 66 rubla, Türgi liir on kõigi aegade madalaimal tasemel, Indoneesia ruupia kurss on odavaim 1998. aastast.

1997-1998. a finantskriisis loobusid riigid Taist Malaisiani oma seotud valuutakursi kaitsmisest ja lasid valuutad vabalt ujuma. Tai baht kaotas kuue kuuga poole oma väärtusest. Lõuna-Koreas annetasid inimesed kuldesemeid, et aidata valitsusel valuuta languse ajal keskpanga valuutareserve täiendada.

USA keskpanga poliitika – USA keskpank valmistub esimest korda 2006. aastast intressimäärasid tõstma, mis ähvardab arenevatest riikidest kapitali välja tõmmata. Maailmapank hindas mullu, et erakapitali sissevool arenevatele turgudele võib 50% väheneda, kui USA pikaajaliste võlakirjade tootlus ühe protsendipunkti võrra kasvab.

Suure jooksevkonto defitsiidiga riigid nagu Türgi, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia on haavatavad. Samuti riigid nagu Malaisia, kus välisinvestorite arvele langeb 30% valitsuse võlast. USA keskpanga intressimäärade tõstmine 1990ndate aastate keskel aitas vallandada Aasia valuutade languse, mis omakorda viis Venemaa finantskriisini.

Erinevused

Valuutad ujuva kursiga – arenenud riigid on lasknud oma valuutakursi vabaks, erinevalt 90ndatest aastatest, mil paljude riikide valuuta oli seotud kursiga. Valuuta odavnemine kiirendab küll inflatsiooni, kuid aitab teisalt ka majandust stimuleerida, muutes eksportkaubad odavamaks.

Valuutareservid – arenenud riikide tänased valuutareservid on oluliselt suuremad kui 90ndatel, mis aitab finantsturgude heitlikkusele paremini vastu panna. Grupina on arenevate turgude valuutareservid praegu IMFi andmeil 8,1 triljonit dollarit, võrreldes 659 miljardi dollariga 1999. aastal.

Võlad – valdavalt ei võta valitsused laenu enam dollarites, vaid kohalikus valuutas, mis võimaldab võlga tagasi maksta ilma vajaduseta valuutareservi kallale minna. Mullu moodustas arenevate riikide välisvõlg 26% SKPst, võrreldes 40%ga aastal 1999, näitaavad IMFi andmed.

Üks ohukoht on, et valitsuste asemel annab muretsemiseks põhjust firmade laenamine. Vahemikus 2009-2012 on arenevate turgude ettevõtted müünud rahvusvahelisel turul võlakirju 375 miljardi dollari väärtuses, mida on enam kui kaks korda rohkem kui neljal aastal enne 2008. a finantskriisi.

Intressimäärad – mõnedes arenevates riikides on intressimäärad tõusnud, kuid need on kaugel 1998. aasta tasemetest. Venemaa tõstis oma baasintressimäära äsja 6,5 protsendipunkti võrra 17%-le, 1998. aastal kerkisid aga osad lühiajalised intressimäärad enam kui 100%-le. Brasiilias on baasintressi määr kerkinud 11,75%-le, kuid see ei ole veel poolgi tasemest, kuhu intressimäär kerkis 1998. aastal.