Vene keskpank kaitseb finantssüsteemi, majanduskasv ohvriks

Keskpanga otsus tõsta baasintressi määr 10,5 protsendilt 17 protsendile oli kõige järsum intressimäära tõstmine 1998. aasta finantskriisist, mil osadel võlakirjadel kerkis intressimäär enam kui 100%-le ning riik ei suutnud oma võlakohustustega toime tulla, vahendas agentuur  Bloomberg.

Eelnevalt oli rubla päevaga odavnenud ligi 10%. Keskpanga sammu eesmärk oli veenda venemaalasi oma sääste rublades hoidma ja ohjeldada inflatsiooni, mis valitsuse prognoosi järgi küünib aasta lõpul 10%-ni.

Rubla tugevnes uudise peale, kuid üksnes põgusalt, keskpanga otsus ja selle ajastus aga annavad märku Venemaa finantsprobleemide tõsidusest. Kui intressimäärad peaksid pikemaks ajaks nii kõrgele tasemele jääma, annab see lääneriikide sanktsioonidest ja nafta hinna langusest nõrgestatud majandusele veel ühe hoobi.

„See samm tähendab majanduskasvu ohverdamist finantssüsteemi kaitseks,“ kommenteeris Bloombergile Ian Hague, asutaja ja partner Firebird Management LLC-s, mis on investeerinud ka Venemaa aktsiatesse. „See oli õige samm, kerge see aga ei olnud.“

Venemaa on tänavu kulutanud rubla kaitseks valuutareservidest 80 miljardit dollarit. Ilma suurema tulemuseta. Sel nädalal vajus rubla USA dollari suhtes esimest korda läbi 66 rubla tasemest. Rublaga toimuv toob meelde 1998. a kaose, mil Vene kriisi mõju oli tunda finantsturgudel üle ilma.

„Ehkki selline järsk rahapoliitika karmistamine mõjub majandusele halvasti, oleme juba mõnda aega rääkinud, et küsimus pole mitte majanduslanguse, vaid täieliku finantskaose vältimises rubla järsust langusest,“ ütles Rabobank Internationali valuutastrateeg Pjotr Matys.

Kapitali väljavool Venemaalt võib tänavu olla mullusega võrreldes kaks korda suurem, küündides 134 miljardile dollarile.

„Valitseb tunne, et see intressimäärade tõstmine ei pruugi kahjuks piisav olla,“ ütles Spiro Sovreign Strategy tegevjuht Nicolas Spiro. „Venemaa keskpank on ära proovinud kõik trikid, välja arvatud kapitalikontrolli kehtestamine.“

Teised analüütikud olid optimistlikumad, arvates, et keskpanga samm aitab rubla langust pidurdada.

„Keskpank püüab laviini peatada ja nii järsk intressimäärade tõstmine võib olla piisav,“ ütles Allians Bernsteini analüütik Slava Breusov. „Keegi ei paista muretsevat selle pärast, mida see majandusele teeb, kuna prioriteet on peatada rubla langus.“

Rubla on tänavu kaotanud USA dollari suhtes poole oma väärtusest, olles odavnenud isegi enam kui Ukraina grivna.

Standard Banki arenevate turgude strateeg Timothy Ash nimetas eilse päeva Venemaa jaoks „punaseks esmaspäevaks“, märkides, et investorite umbusalduse taga Venemaa majanduse suhtes on rohkem tegureid kui nafta hinna langus. „See ei ole tingitud vaid naftast, see on tingitud ka sanktsioonidest, geopoliitilisest riskist …. ja Venemaa ametivõimude tegevusetusest,“ ütles ta ajalehe Financial Times vahendusel.

Venemaa endine rahandusminister Aleksei Kudrin toetas keskpanga otsust. See oli antud hetkel pealesunnitud otsus, kuid õige otsus, teatas ta Twitteri vahendusel. Sellele peaksid nüüd järgnema valitsuse otsused investorite usalduse taastamiseks Venemaa majanduse vastu. 

Venemaa probleem on jätkuvalt suur sõltuvust naftast. 50% Venemaa riigieelarve tuludest on seotud nafta ja gaasiga. Agentuuri Moody's hinnangul on energiasektoriga seotud ligi neljandik Venemaa SKPst. Keskpanga meetmete eduks on vaja ka nafta hinna toibumist.