Mida toob 2015 kaupmehele?

Viimasel aastal on SKPs suur roll olnud just kaubandusel, sest ekspordi kasv on nigel. 2014. aasta jaemüügiettevõtete jaekäive on ligi 4,9 miljardit eurot, müügimahtude kasvuks kujuneb 5-6%. Kuigi Eesti majandus kasvab rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2015. aastal 2,5% ning seda just sisetarbimise arvelt, siis jaemüügi kasvuprotsendid jaekaubanduses jäävad uuel aastal mõnevõrra väiksemaks. Sisenõudlust toetab reaalpalga kasv, hoiuste kasv ja laenukoormuse vähenemine kui ka inflatsiooni 1,9 % suurune tõus. Mootorikütuste erakordselt madal hind aitab ka teiste toodete kulusid all hoida.

Jätkub tihe konkurents – seda eriti toidu- ja esmatarbekaupade valdkonnas, kus 80% turust on viie suurema jaeketi käes. Tihe konkurents pärsib ühelt poolt kasumlikkust, kuid teiselt poolt loob klientidele parema keskkonna, hea kaubavaliku, laiema ja sügavama kaupade sortimendi, mugavuse. Kaupmeestel tuleb pingutada kliendi hoidmise nimel. Vahel ei piisa vaid hindadest, vaid määravaks võib saada ka teenindustase jms.

Tarbijate optimism on kasvanud, mistõttu on oodata ka premium-toodete jätkuvat müügikasvu. Selline olukord annab võimaluse turule tulla ka väikekaupmeestel, sest ruumi jääb ka n-ö nišikaubanduseks. Ka EKI kindlustunde näitajad on paremad kui viimastel aastatel, siiski on tarbija pigem ettevaatlik ja kaalutlev.

Teenindajatega on aga kitsas käes ja seni kuni majanduskasv jätkub, läheb olukord pigem halvemaks. On valus kuulda ja näha, et kurdetakse noorte tööpuuduse üle ja samal ajal vaevleb jaekaubandus tööjõupuuduse käes.  Kindlasti on kaubandus uute töökohtade looja kui ka hea võimalus karjääriredelil liikuda. Iga päevaga hinnatakse enam erialase kutse- ja kõrgharidusega spetsialiste.

Kõigil ettevõtjatel on laienemisplaanid, kuid tempo on siin mõnevõrra aeglustunud. Kaubanduspindade laienemine sunnib kauplejaid panustama kvaliteeti ning otsima ja toetama innovaatilisi lahendusi. Kuid suured investeeringud keskuste rajamisse muudavad rendihinnad või laenukulud kaupmeeste jaoks kõrgeteks. Kaubanduspindadeturul on oodata arendamist just piirkondades, kus on  ühe elaniku kohta kõige vähem vaba kaubanduspinda, Tallinnas näiteks Põhja-Tallinn, Lasnamäe ja Mustamäe ja linna lähipiirkondades (Viimsi ja Peetri). Uute keskuste tulek võib tekitada raskusi mõningatele vanematele ostukeskustele, mis on kauplejatest tühjenemas.

Täiesti uus asi meie kaubanduses on ilmselge sõltuvus ilmastikuoludest. Sortimendi kujundamine, maandamaks kõik riskid külma suve ja lumeta talve tõttu tekkida võivate laovarude osas, on  väljakutse ning kaotajaks jääb ilmselt ka tarbija.

Samas areneb võimalus teatud kaupu e-kaubanduse vahendusel tellida. Digitaalse ja piiriülese kaubanduse roll ja osakaal on kindlasti edaspidigi jätkuvalt suurenemas.

Viimased aastad on olnud väsitavad just ootamatute ja käsitööd või finantskahju toovate regulatsioonide tõttu. Peame silmas kõikvõimalikke registreerimise ja raporteerimise nõudeid ning lisaks Tallinna makse ja müügipiiranguid. Paraku tõotab ka uus aasta alata negatiivselt – Tallinna linna alkoholimüügikeelud toovad kaasa nii kulusid kui ka saamata jäänud müügitulu.

Lisaks jõustub karistusseadustiku muudatus, kus alla 200 euro väärtuses kauba vargus muutub kriminaalteost väärteoks. Populistlikult võib väita, et varaste karistamine väärteo korras muutub kiiremaks ja karistused on sama ranged, kuid mainimata jäetakse, et kaupmees peab eraldi kohtutee ette võtma, et vargalt tekitatud kahju tagasi nõuda. Tuhandeeuroste arvete aruandlus on samuti ettevõtjale lisakoormus, samal ajal kui riik pole suutnud veenvalt tõestada, et ta suudab selle infoga ka midagi operatiivselt ette võtta.