Euroopa pureb Kreeka pähklit

Kreekat ohustab eurotsoonist eraldumine. Nimelt peetakse Kreekas 25. jaanuaril erakorralised valimised. Kui nende järel saab võimule Syriza partei eesotsas Alexis Tsiprasega, võib partei otsustada seniselt kärpekursilt ära pöörata ning loobuda Kreeka võlakohustuste täitmisest.

Soome Nordea peaanalüütik Jan von Gerich teatas, et Kreeka abirahadest saab Soome parlamendivalimiste oluline teema, sest suure tõenäosusega lähevad makstud abirahad tühistamisele. Von Gerichi sõnul annavad liikmesriigid abiraha kas vabatahtlikult andeks või keeldub Kreeka neid lihtsalt maksmast.

Eesti abi Kreekale seisneb osalemises Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis (EFSF), kes kaasab eurotsooni liikmete garantiide toel turult raha ja laenab selle Kreekale edasi. Eelmise aasta novembri lõpus oli Eesti garanteerinud EFSFi kohustuste põhiosa koos intressidega 559,56 miljonit eurot. Fondi arvelt on rahastatud Kreeka, Iirimaa ja Portugali programme. Rahandusministeeriumi andmetel on Eesti otsene rahaline osalus EFSFis 48 000 eurot.

Majandusteadlane Rainer Kattel ütles, et Eesti on Kreeka abistamiseks panustanud just garantiide kaudu, mis tähendab, et võlgade jõuline kustutamine ei puudutaks Eestit otseselt. Küll aga puudutab see rohkem erasektorit ja pankasid, kes on soetanud Kreeka võlakirju.

Kreeka võlakirju hoiab euroala keskpankade ühises väärtpaberituru programmi (SMP) portfelli kaudu ka Eesti Pank. Viimase pressiesindaja Viljar Rääski sõnul jaotatakse eurosüsteemi riskid ja tulud liikmesriikide keskpankadele vastavalt nende osalusele Euroopa Keskpangas. Kuna Eesti Panga osalus on 0,28%, tähendab see, et Eesti Pangal on Kreeka võlakirjadega kanda risk suurusjärgus 62,8 miljonit eurot. Rääsk ütles, et Eesti Pank lähtub oma töös eeldusest, et riigi astumine euroalasse on tagasi võetamatu samm ja iga Euroopa Liidu riik austab oma võlakohustusi.

Eesti suhtub riski rahulikult

Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja välissuhete osakonna nõunik Meelis Meigas ütles, et täna ei saa kuidagi rääkida Kreeka EFSFi antud laenu täielikust mittetäitmisest, sest lepingu kohaselt hakkab Kreeka intresse ja põhilaenu tagasi maksma alles 2022. aastal. Tema sõnul on Kreeka oma majandust põhjalikult reforminud ja on loomas häid eeldusi majanduse taastamiseks. „Usume, et Kreeka jätkab ELiga sõlmitud kokkulepete täitmist sõltumata valimiste tulemustest,“ ütles Meigas, lisades, et Kreeka püsimine euroalas on endiselt oluline kõikide euroala riikide, seal hulgas ka Eesti ja Kreeka enda jaoks.

Swedbanki uus juht Robert Kitt ütles, et Eesti väliskaubandussuhted, välisinvesteeringud ja kapitaliturg on Kreekaga minimaalselt seotud ja siinne pangandussektor on tugevasti kapitaliseeritud. „Pankadel pole olulist vajadust välislaenamiseks, kuna hoiuste portfell katab praktiliselt kogu laenuportfelli,“ ütles ta, lisades, et sellest tulenevalt on Kreeka mõju pangandusele pea olematu. Kui aga peaks juhtuma halvim stsenaarium ja osa Kreeka võlast kustutakse ära, jääb Kiti sõnul ka Eesti EFSFile antud garantiist teatud osast ilma. Sellisel juhul peaks selle raha finantseerima kas riigireservidest või laenama turult tagasi. See võib aga seada suurema koorma riigieelarvele.

Danske Banka juhi Aivar Rehe sõnul on Kreeka eraldumine eurotsoonist vägagi tõenäoline. „Kindlasti puudutab see Euroopa majandust, aga mitte fataalselt,“ ütles ta. Rehe märkis, et igal mündil on kaks poolt – kui Kreekat ennast ootavad ees rasked ajad, siis Euroopa majandus tervikuna suudab olukorraga kenasti toime tulla.

Rehe ütles, et Eesti ja Skandinaavia pangandust Kreeka riskid oluliselt ei mõjuta – see riskistsenaarium maandati ära juba aastatel 2011-2012, kui olukord oli keeruline ja Euroopas loodi mitmeid päästefonde, mis olid loodud peamiselt Kreeka, Portugali, Hispaania ja Iirimaa panganduse restruktureerimiseks. Rehe sõnul oleks Kreeka eraldumine eurotsoonist valusam just Saksamaale ja Prantsusmaale, kes on võtnud Kreeka panganduses riske. Eestis ja Baltikumis on riskid aga juhitavad ja pole seetõttu enam nii põletav probleem, kui mõned aastad tagasi. „Kindlasti tuleb punast informatsiooni ja teavet veel pikalt, aga arvan, et loodud turvafondid on piisavad, et põrge vastu võtta,“ ütles ta.

Poliitikud skeptilised

Reformierakondlasest riigikogu liikme, endise maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul pole Kreeka vasakpoolsete ähvardused laenutingimused ümber vaadata tõsiseltvõetavad. „Ka kõige vasakpoolsemad saavad aru, et eurotsoonist lahkumisele järgneks Kreeka majanduslik kaos,“ ütles ta. Kuigi Kreeka majandus moodustab väikese osa Euroopa Liidu ja euroala majandusest, on Sõerdi sõnul ainuüksi teema tõstatamine meedias tekitanud ärevust finantsturgudel. „Sealt tulenev tagasilöök on eurotsoonile ohtlikum, sest viimastel aastatel saavutatud habras tasakaal on juba häiritud,“ märkis ta.

Näiteks on Sõerdi sõnul edukalt programmiriigi staatusest väljunud riikidel juba mõnda aega õnnestunud iseseisvalt finantsturgudel võlakirju müüa. Kui eelmisel aastal õnnestus see ka Kreekal, on see praegu neil Sõerdi ütlust mööda pea võimatu. „Riigid on teinud kõik võimaliku ja nende peamine eesmärk on olnud, et igal juhul programmiriigi staatusest ja programmiriigi kohustustest vabaneda ja hakata iseseisvalt finantsurgudelt laenama,“ ütles ta.

Ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev on skeptiline, et Kreeka pärast valimisi eurotsoonist lahkub ja võlgade tasumisest keeldub. „Kuidas see välja võiks näha, on äärmiselt ebaselge,“ ütles ta. Vassiljevi sõnul kukuks sellisel juhul kindlasti kiiresti Kreeka drahmi väärtus, samuti kaotataks usaldus välisinvestorite silmis. Kapitali põgenemine riigist tooks kaasa kinnisvara ja ettevõtete väärtuse järsu kukkumise. Lisaks oleks  Vassiljevi sõnul Kreekal laenu saamine turgudelt pikaks ajaks äärmiselt kallis, kui mitte võimatu. „Tavaliselt mõjub tegelik võim populismile kainestavalt,“ ütles ta.Vassiljev ütles, et Eesti osa kogu EFSFist on 0,26 protsenti. „Garanteerime sellises osas Kreekale antavat laenu. Samas ei tähenda see, et juhul kui Kreekal tekivad probleemid laenumaksete tasumisega, tuleks Eestil kohe kukrut kergendama hakata – garantiid tulevad mängu alles siis, kui EFSFil tekivad probleemid oma võlausaldajate ees,“ märkis ta.

Vassiljev lisas, et EFSFiga liitumist ja Kreeka abistamist ei tohiks võtta investeeringuna, milleks on seda nimetatud. „Riskid olid olemas siis ja on ka praegu. Nii EFSF kui ka ESM on mõeldud selleks, et vältida eurotsooni ja Euroopa majandust laiemalt sügavasse kriisi sattumast. Senini on see õnnestunud, loodetavasti ka edaspidi,“ rääkis ta.