• OMX Baltic0,98%307
  • OMX Riga0,32%878,67
  • OMX Tallinn0,59%1 965,83
  • OMX Vilnius0,09%1 161,05
  • S&P 5000,00%5 611,85
  • DOW 300,00%42 001,76
  • Nasdaq −0,14%17 299,29
  • FTSE 1000,59%8 633,76
  • Nikkei 2250,02%35 624,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,57
  • OMX Baltic0,98%307
  • OMX Riga0,32%878,67
  • OMX Tallinn0,59%1 965,83
  • OMX Vilnius0,09%1 161,05
  • S&P 5000,00%5 611,85
  • DOW 300,00%42 001,76
  • Nasdaq −0,14%17 299,29
  • FTSE 1000,59%8 633,76
  • Nikkei 2250,02%35 624,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,57
  • 30.03.25, 16:30

Kaidi Nõmm: loodusvarade fond muudaks valusad valikud kestlikuks tulevikuks

Selleks, et rohelisematele lahendustele üleminek ei tooks kaasa majanduslikult ja sotsiaalselt plahvatusohtlike olukordi, tuleks asutada „loodusvarade fond“, mis jagab loodusvaradest või süsinikuturult saadud tulu osaliselt inimestele tagasi, kirjutab Kaidi Nõmm arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kaidi Nõmm.
  • Kaidi Nõmm. Foto: Erakogu
Öeldakse, et sünnime ilma puhta lehena ja aeg parandab kõik haavad, kuid Eestis (ja ka maailmas) on küllalt valdkondi, kus ootamine võib põhjustada ainult suuremaid probleeme. Kliimasoojenemine on üks sellistest murekohtades, mis mahavaikimise või ootamisega aina süveneb, muutudes järjest valulikumaks tulevaste põlvede jaoks.
Muutuste tegemisel vajame konkreetseid otsuseid, mis motiveeriksid ühiselt liikuma rohelisema tuleviku poole. Selleks on välja töötatud lahendused nagu näiteks CO2 heitkogustega kauplemine. Kehtib lihtne loogika: mida kõrgem on süsinikuheitme hind, seda kiiremini tasuvad kestlikud investeeringud end ära.
Kuid isegi parimad mehhanismid rohelisele majandusele üleminekul ei toimi, kui inimesed tunnevad, et nende igapäevaelu muutub talumatuks. Kõrgemad energiahinnad panevad liigtarbimisele pidurit, aga see on jätkusuutlik vaid teatud piirini. Meie laiuskraadide ja e-riigi kuvandi juures ei saa me kvaliteedis järeleandmisi teha ja elektrita elada. Ka Eestis võiks kõigil olla 21. sajandi mugavus jätkusuutlikult.
Roheregulatsioonide edasilükkamine pole lahendus
Teame, et juba praegu mõjutab süsinikuhinnast tulenev lisakulu elektri hinda, eriti fossiilkütustest energia tootmise puhul nagu põlevkivi. Eesti on selle poolest negatiivselt eesrinnas, sest tuumaenergiat oma tagahoovi ei soovita ning tuulikute rajamine on üks suur sekeldus riigikaitse arvelt. Kas ikka on? Kus on teaduslikel uuringutel põhinevad poliitilised otsused ja tahe midagi täna muuta?
Teame, et peagi on ees ootamas uued regulatsioonid (ETS2), mis toovad 2027. aastast süsiniku hinna ka maanteetranspordi ja hoonete kütmise sektoritesse. Ent selle asemel, et midagi täna ette võtta, soovib Eesti peaminister Kristen Michal, et EL võiks selle jõustumise edasi lükata. Kas see on mõistlik või näitab see prioriteetide mujale seadmist?
Nõustun, et riigieelarve on pingeline ja kõike korraga ei saa. Pealegi, kui rohelisematele lahendustele üleminek toimub ilma tarbijat toetavate meetmeteta, võib olukord muutuda majanduslikult ja sotsiaalselt plahvatusohtlikuks – sarnaselt kollaste vestide protestidega Prantsusmaal, kus rahulolematus ambitsioonika kliimapoliitika üle viis otsuste tagasivõtmiseni. Eestlased on samuti järjest suurema riigivõla (loe: maksukoorma) all, mida jagub lastelegi. Seega on iga “uus leht” juba emaüsas esiisade otsuste tõttu maksukoormast mõjutatav.
Üheks lahenduseks on „loodusvarade fond“, mis jagab loodusvaradest või süsinikuturult saadud tulu osaliselt otse inimestele tagasi näiteks väiksemate kommunaalkuludena. Need, kes tarbivad vähem ja käituvad keskkonnasäästlikumalt ning taluvad loodusvarade väärindamisega seotud ebameeldivusi (kaevanduste, metsaraie, tuulikute, päikeseparkide või tuumajaama lähedust), saavad toetust võrreldes nendega, kes elavad kõrgema elukallidusega piirkonnas.
Selline rikkuse ümberjagamine riigi tasandil aitaks kaasa maakohtadesse elu tagasi tuua, sest ka töö tegemise viisid on nüüdseks muutunud, kaugtöö e-kanalite kaudu on järjest loomulikum elu osa nendes sektorites, kus nn covidi-innovatsioon seda võimaldas. „Loodusvarade fondi“ mudel premeerib säästlikkust ja aitab muuta rohepöörde igapäevaelu osaks, mis on kõigile majanduslikult kasulik.
Väärtuste ümberõpe ja elamisväärne elu
Kuid üksnes rohepöörde tehnilised ja majanduslikud küsimused pole piisavad, et tagada edukat ja jätkusuutlikku tulevikku. Globaalne inimkond seisab silmitsi ka kultuuriliste väärtuste konflikti ja sõjategevusega, mis kahjustavad rahvusvahelisi suhteid ja kliimaeesmärke.
Lahendusena tuleks luua ühiselt tunnustatud süsteem, kus iga sõjaga kaasnev surm, tahtlik plahvatus, tulekahju või inimõiguste rikkumine oleks karistatav ühiskonna avaliku hukkamõistmise ja väärtuste ümberõppega.
Poliitroimarid ei peaks saama tegutseda, kui tema valijad austaksid universaalseid väärtusi, mis asetavad rahu ja elu austamise esikohale, mitte poliitilised huvid ega selle, kus riigis loodusvarad (majanduslikud huvid) asuvad.
Rahu armastava inimesena ei saa ma silmi sulgeda sõjategevuse, militaarseadmete tootmise, loodusvarade hävitamise ja kuritegelikul teel rikastumise aktsepteerimisele. Kõigel sellel on samuti CO2 hind. Isegi riigikaitse õppustel on süsinikuheimeid, aga seda kõike on võimalik vältida, kui kogu maa loodusvarade tulu koguneks ühtsesse „loodusvarade fondi“, mis õigeid väärtushinnanguid ja elamisväärset elu kõigile võimaldaksid.
Selleks, et asi toimiks, peaks agressioonil olema konkreetsed tagajärjed ja rikkuse ümber jagamise fondi süsteem peab olema kõikide osapoolte poolt demokraatlikult aktsepteeritud. Võrdne jagamine ei ole lahenduseks, vaid seda peab pidevalt argumenteeritult kõigi suuremat heaolu silmas pidades majandama. Ühiselt on näiteks arengumaadesse investeerimine palju kindlam ja tulusam.
Elu sügavam alus peitub headuses. Dalai-laama on korduvalt öelnud, et headus on võti elule tähenduse andmiseks. Ühiskonnad, mis juhinduvad sellistest väärtustest, suudavad saavutada pikaajalist edu. Eesti võiks oma „loodusvarade fondiga“ olla eeskujuks mitte ainult Euroopale, vaid maailmale.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele