Õiguskantsler soovib maksuametile jälitamiseks suuremaid õigusi

Praegu võib maksu- ja tolliamet jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada selle varjatult. Ülejäänud jälitustoimingute läbiviimiseks peab amet selle nö tellima kas politsei- ja piirivalveametilt või kaitsepolitseiametilt.

Nii ei võimalda kehtiv seadus maksu- ja tolliametil vaadata varjatult läbi postisaadetist, vaadata või kuulata salaja pealt teavet, matkida kuritegu ning kasutada politseiagenti, kirjutas Teder justiits-, rahandus- ja siseministrile 20. jaanuaril saadetud kirjas.

„Leian, et maksu-, tolli- ja narkokuritegude spetsiifikat arvestades (tegemist sageli keerukate, mitme vahelüliga ja reaalse majandustegevusega põimunud kuriteoskeemidega; kõrge juriidilise taseme ja toega kurjategijad; kuritegude toimepanemise protsessi pikaajalisus, toimepanemise erinevad etapid, mis muutuvad ajas ja ruumis ning mis on reeglina peidetud legaalse tegevuse taha jne) ei ole efektiivne, ressursikasutuse mõttes otstarbekas ega ka vastutuse ning põhiõiguste kaitse seisukohalt põhjendatud olukord, kus väga kaaluka osa maksu – ja tolliameti jälitusalasest tööst peavad ära tegema jälitusasutused, kes igapäevaselt maksu- ja tollikuritegudega kokku ei puutu,“ märkis Teder.

Õiguskantsler soovitas ministritel kaaluda kriminaalmenetluse seadustiku sätete muutmist, et maksu- ja tolliametil oleks edaspidi võimalik iseseisvalt teostada praegu neile mittelubatavaid varjatud jälitustoiminguid.

„See vähendaks hetkel maksu- ja tolliameti taotlusel toiminguid teostavate jälitusasutuste (politsei- ja piirivalveameti, Kapo) töökoormust (sh koormust eelarvelistele vahenditele) ning, mis veelgi olulisem, võimaldaks jälitustoimingute käigus kogutud informatsiooni koondada ja säilitada toimingu initsieerinud jälitusasutuses, mis omakorda vähendab selle väärkasutuse riske ning tõhustab järelevalve teostamist,“ selgitas Teder.

Selle aasta algusest jõustus õiguskantsleri seaduse muudatus, millega õiguskantsleri ülesannete hulka lisandus järelevalve teostamine põhiõiguste ja –vabaduste järgimise üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult isikuandmete ja nendega seonduva teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve korraldamisel.

Esmase ülevaate saamiseks jälitusasutuste tööst tegid õiguskantsleri nõunikud eelmisel aastal kontrollkäigud politsei- ja piirivalveametis, kaitsepolitseiametis, maksu- ja tolliametis ning justiitsministeeriumi vanglate osakonnas. Eesmärgiks oli tutvuda asutuste jälitustegevuse õigusega struktuuriüksuste töökorralduse (sh jälitusametnike ettevalmistus ja koolitus), jälitusalase statistika ning haldussisese kontrollimehhanismi ülesehitusega jälitustegevuse korraldamisel ja läbiviimisel.

Õiguskantsleri büroost öeldi, et praeguse seisuga pole ei justiits-, rahandus- ega ka siseminister neile saadetud kirjale tagasisidet andnud.