Saarts: neoliberalismi kuldaeg on Eestis lõppenud

„Kui need läbirääkimised ebaõnnestuvad, võib päevakorda kerkida ka Keskerakonna või EKRE kaasamine,“ ütles Saarts, ent tõenäolisemaks peab ta siiski uue „kolmikliidu“ sündi.

„Sest vanad erakonnad veidi pelgavad Vabaerakonda, mille distsiplineeritus ja ühtsus parlamendis ning valitsuses on suur küsimärk. Samuti läheb neil keeruliseks Vabaerakonnaga mõningaid programmilisi seisukohti ühildada, sest nende poolt pakutud radikaalsed muutused erakondade rahastamissüsteemis on vanadele olijatele üsnagi vastuvõetamatud,“ põhjendas politoloog. „Kuid "kartelliparteide süsteemi" murdmine on olnud Vabaerakonna üks põhiloosungeid, millest nad vaevalt taganevad.“

Milliseid muutusi, sealhulgas majanduspoliitilisi, võiks uus koalitsioon kaasa tuua, on Saartsi hinnangul raske prognoosida, kuid juba parteide valimislubadusi vaadates on selge, et neoliberalismi kuldajastu on Eesti poliitikas lõppenud.

„Näiteks ka Reformierakond ise näeb oma programmis riigile palju suuremat rolli, kui näiteks kümmekond aastat tagasi. Kerge pööre vasakule on juba nagunii toimunud ja see jätkub. Kuid vasakpööret ei tasuks ülemüstifitseerida - see on pigem suubumine Euroopa põhivoolu. Kuid isegi Euroopa taustal jääb Eesti olulisemalt parempoolsemaks ja neoliberaalsemaks kui Skandinaavia ja paljud vana Euroopa suurriigid,“ rääkis Saarts.

„Ükski valitsusliit pole Eestis seni püsinud valimistest valimisteni,“ vastas politoloog küsimusele, kui pikaks ennustab ta koalitsiooni kestvust. „Kui riigikogus on kuus erakonda, siis see suurendab kombinatoorikavõimalusi veelgi, mistõttu tõenäoliselt näeme vähemalt kaht eri koalitsiooni ka selle valimistsükli jooksul. Vägagi tõenäoline on aga see, et kõigis neis koalitsioonides on juhtroll Reformierakonna käes,“ lisas ta.