Statoil seljatas Tallinna

Euroopa Kohus leidis täna avaldatud eelotsuses, et Tallinn ei saa kohaldada müügimaksu aktsiisikaupadele, kuna maksul on eelarveline eesmärk.

Otsus, mille eestvedaja on Statoil, puudutab laiemalt kaubandust. Raepressi andmetel oli vaidlusalune müügimaksu summa 1,6 miljonit eurot, kuid Äripäevale teadaolevalt võib see olla suurem, sest lisaks Statoilile käib Tallinnaga kohut rida teisi kütusemüüjaid ja jaekauplejaid. Kokku kogus Tallinn müügimaksu üle 17 miljoni euro.

„Euroopa Liidu kohtuotsuse kohaselt puudub müügimaksul erieesmärk. Nimelt saab direktiivi järgi aktsiisikaupadelt koguda müügimaksu vaid juhul, kui sellel oleks olnud erieesmärk. See tähendab seda, et kõikide aktsiisikaupade osas oli müügimaks Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Muu osa (ülejäänud kaubad) polnud Euroopa Kohtu vaidluse teemaks,“ selgitas advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid maksuvaldkonna juht Priit Raudsepp.

Tema sõnul tähendab otsus, et kõik kütusemüüjad peaksid saama kütuselt tasutud müügimaksu tagasi küsida, kuid esialgu jätkab Tallinna linn vaidlust.

Linnavalitsus teataski, et Euroopa Kohtu lahend on küll oluline, aga ei anna siiski alust müügimaksu tagastamiseks, sest esinevad täiendavad alused kaebuste rahuldamata jätmiseks. „Nimelt leiame, et ettevõtjad on maksukulu kandnud edasi tarbijale, kes on reaalselt müügimaksu ettevõtjatele tasunud. Müügimaksu tagastamine tähendaks ettevõtjate alusetut rikastumist, mis ei ole põhjendatud. Sellest tulenevalt kohtumenetlused müügimaksu tagastamise üle jätkuvad,“ teatas linnavalitsus.

Pikk vaidlus

Aasta tagasi kirjutas Äripäev artiklis "Müügimaks kummitab Tallinnas", et Euroopa Kohtus takerdunud Statoili ja Tallinna ettevõtlusameti vaidlus müügimaksu üle võib saada parimal juhul lahenduse riigikogu valimisteks. Nii ka läks.

Kuigi müügimaks kaotati juba enam kui kaks aastat tagasi, on selle kehtimise järelmid endiselt ähvardamas Tallinna linnaeelarvet. Äripäevale teadaolevalt on n-ö soolas mitu teist sarnast vaidlust, mille edasine saatus sõltub samuti kõnealusest lahendist. Arvestades, et näiteks 2011. aastal kogus Tallinna linn 16,5 miljonit eurot müügimaksu ning aktsiisikaupade osakaal moodustab hinnanguliselt 13 protsenti, võib pealinna ähvardav nõue küündida ühtekokku kuni kahe miljoni euroni, millele lisanduvad intressid. Kokku tulev summa võib olla võrreldav mupo või Tallinna TV aastaeelarvega.

Võit esimeses kohtuastmes 

Esimeses astmes Tallinna halduskohtus saavutas Statoil võidu. Ettevõtlusamet otsustas otsuse vaidlustada ringkonnakohtus. Tallinna ringkonnakohus omakorda otsustas juulis 2012 küsida müügimaksu kohta eelotsust Euroopa Kohtult. Tegudeni jõuti 15 kuud hiljem, kui ringkonnakohus formuleeris küsimused ja valmistas ette asja materjalid Euroopa Kohtusse saatmiseks.

Tallinna halduskohtu ja ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu sõnul küsis kohus vastavas asjas Euroopa Kohtult eelotsust 2013. aasta oktoobris. „Edasise tegevuse osas oodatakse esmalt ära vastav Euroopa Kohtu otsus ja seejärel selgub ka menetluse edasine käik,“ selgitas Vilu.

Vaidluse sisu ei puuduta müügimaksu tervikuna, vaid ainult seda osa, mida makstakse aktsiisikaupadelt nagu bensiin või alkohol. Nimelt Statoili kaebuse üks põhiargumente on, et müügimaksu tasumise nõudmine aktsiisikaupade müügilt on vastuolus Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga (2008/118/EÜ), mille kohaselt aktsiisikaupa võib täiendavate maksudega maksustada üksnes erieesmärgi olemasolul. Erieesmärgina käsitatakse Euroopa Kohtu kohtupraktikas muud kui üksnes eelarve täitmise eesmärki.

Aktsiisile ei saa lisada müügimaksu

Raepress teatas, et Euroopa Kohus tegi täna eelotsuse Tallinna müügimaksu asjas. Kohus leidis Eesti õiguse analüüsimisel, et müügimaksu ei oleks saanud kohaldada aktsiisikaupadele, kuna maksul on eelarveline eesmärk. Kohalike maksude seaduse müügimaksu regulatsiooniga võidi tekitada Tallinnale kahju.

Euroopa Kohus hindas küsimust, kas Tallinna müügimaksu eriotstarve – ühistranspordi arendamine – on käsitletav sellisena, mis võimaldab maksustada aktsiisitooteid. See tähendab, kas Tallinna müügimaksul, mis puudutab aktsiisikaubaks olevate kaupade jaemüüki, on erieesmärk, kui maksust rahastatakse ühistranspordi korraldamist maksu kehtestanud omavalitsuse territooriumil.

Euroopa Kohus asus seisukohale, et müügimaksu maksutulu sihtotstarve on seotud Tallinna linnal lasuvate üldiste kuludega, mis ei sõltu müügimaksu olemasolust. Kohtu hinnangul üldisi kulusid saab rahastada mis tahes liiki maksu tuludest. Seega ei saa viidatud erieesmärki, nimelt ühistranspordi korraldamise rahastamist Tallinna linna territooriumil, eristada puhtalt eelarvelisest eesmärgist.

Kohtuotsusest järeldub, et müügimaksul oli eelarveline eesmärk ning seda ei oleks saanud kohaldada aktsiisikaupadele.

Tallinn paneb süü riigile

Tallinn on seisukohal, et müügimaks kehtestati kohalikke maksude seaduse alusel ja Tallinn lähtus riigi kehtestatud õigusaktidest. Kohalike maksude seaduses ei olnud sätestatud, et müügimaksu ei või kohaldada aktsiisikaupadele. Samuti puudusid seaduses erieesmärgi kehtestamise tingimused ning kord. Kohalike maksude seadus sätestas ühemõtteliselt, et müügimaksuga on maksustatavad kõik jaekaubad ning teenused. Seega on tegemist Eesti Vabariigi poolt aktsiisidirektiivi ebakohase ülevõtmisega.

Kohalike maksude seadus jäeti viimata kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Kui Tallinna linnal tekib kohustus maksta tagasi aktiisikaupadelt tasutud müügimaks ning tasuda intressi, siis on see käsitletav linnale kahju tekitamisena, mille hüvitamise kohustus lasub riigil. Tallinn on ennetavalt esitanud kohtule kaebuse riigilt kahju väljamõistmiseks ja selles asjas oli kohtumenetlus peatatud.

Euroopa Kohtu lahend puudutab ainult aktsiisiga maksustavaid kaupu ning ei ole laiendatav kogu müügimaksule. See puudutab ainult väiksemat osa müügimaksust.

Euroopa Kohtu lahend ei anna täiendavaid aluseid ettevõtjatele nõuda nende tasutud müügimaksu tagastamist. See võib puudutada ainult neid ettevõtjaid, kes on seaduses sätestatud tähtajal esitanud müügimaksu tagastusnõuded ja vaidlustanud ettevõtlusameti maksuotsused kohtus.

Samuti ei ole Eruoopa Kohtu otsus aluseks uute tagastusnõuete esitamiseks, vaid omab tähendust ainult konkreetses kohtumenetluses. Pealegi on tagastusnõude esitamiseks sätestatud 3. aastane tähtaeg möödunud ning nõuded oleks aegunud.

Vaidlusalune müügimaksu summa kokku on umbes 1,6 mln eurot.