Nemtsovi mõrv jättis külmaks kolmandiku venemaalastest

37 protsenti küsitlusele vastanud venemaalastest tunnistas, et Nemtsovi tapmine ei tekitanud neis mingeid tundeid. Muret seoses selle mõrvaga tunnistas 26 protsenti, juhtunust jahmunud oli 17, vihale aetud 8 protsenti ning ärevust ja hirmu tundis 7 protsenti vastanutest.

Seejuures jälgib mõrvauurimise käiku 42 protsenti venemaalastest, 48 protsenti vastanutest on uurimisest üht-teist kuulnud. Iga kümnes vastanu tunnistas, et pole asjade käiguga kursis.

Peaaegu pool (44%) küsitletutest ei usu, et mõrva tellijad õigusemõistmise ette tuuakse, iga kolmas aga oli kindel, et seda ei juhtu kunagi. Seejuures ei usu 58 protsenti vastanutest, et Nemtsovi mõrvaga on seotud Venemaa võimud; võimude seotust mõrvaga kahtlustab 15 protsenti ning 26 protsendil venemaalastest puudub sel teemal seisukoht.

Vaid 8 protsenti usub, et kunagi selgub opositsiooniliidri tapmise kohta kogu tõde, 28 protsenti aga ei looda, et avalikkus saab teada mõrva tellijate nimed - isegi kui need uurimise käigus selguvad.

21 protsenti vastanutest usub, et süüdlasteks selle mõrva eest tehakse "juhuslikud inimesed".

Levada keskuse küsitlus viidi läbi 13.-16 märtsil, küsitleti 1600 inimest Venemaa 134 linnast ja asulast.

Boris Nemtsov tapeti 27. veebruari õhtul Moskva kesklinnas nelja püstolilasuga. 8. märtsil võeti mõrvakahtlusega vahi alla viis tšetšeeni päritolu meest, kellele kõigile on tänaseks esitatud mõrvasüüdistus.