Elering: see on tunnustus meile

Seni on Eesti Pank ostnud varaostukava raames ainult Euroopa institutsioonide võlakirju. Euroopa Keskpanga nõukogu oli varasema otsusega näinud ette, et erand võidakse teha juhul, kui mõne riigi keskpank ei saa järelturult vajalikus mahus valitsuse või riiklike agentuuride võlakirju osta. Sellisel juhul on keskpangal võimalik küsida erandkorras luba teatud avaliku sektori mittefinantsettevõtte võlakirjade ostmiseks. Eesti Pank küsis erandit riigile kuuluva võrguettevõtte Elering võlakirjade ostuks ning 3. juunil andis Euroopa Keskpanga nõukogu selleks loa.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles, et ettevõte müüs võlakirjad mitu aastat tagasi maha, praegu on need pankade ja finantsasutuste käes. „Seega Eesti Pank peaks ostma nende käest, juhul kui nad on valmis müüma. Kui võlakirjad vahetavad omaniku, siis see meisse otseselt ei puutu. See on tunnustus Eleringile ja meie tööle, et ettevõtte sattus sellesse nimekirja.“

Kösteri sõnul on Eesti probleem see, et riigil ei ole võlakirju. „Keskpangad ostavad eelkõige riigi võlakirju ja järgmine samm on riigiettevõtte, mis asendab riigi võlakirju,“ märkis ta.

Eleringi emiteeritud võlakirjade maht on varaostukava kogustega võrreldes üsna väike. Elering on ühe emissiooni raames välja andnud 225 miljoni euro väärtuses võlakirju ning keskpangad tohivad osta kuni neljandiku ühest emissioonist. Seega saaks Eesti Pank osta kõige rohkem veidi üle 56 miljoni euro eest Eleringi võlakirju. See oleks umbes pool sellest võlakirjade mahust, mida Eesti Pank iga kuu varaostukava raames ostab.

Märtsis oli Eesti Panga võlakirjaostude maht 117 miljonit, aprillis ligi 119 miljonit ja mais 129,8 miljonit eurot. Kolme kuuga on võlakirju ostetud kokku 365 miljoni euro eest.

Eleringi võlakirjade ostmist järelturult käsitleb Eesti Pank võimalusena, aga mitte kohustusena. Konkreetne ostuotsus oleneb vara kättesaadavusest ja hinnast turul.

Mis on Euroala keskpankade laiendatud varaostukava eesmärk?Varaostukava eesmärk on aidata kaasa Euroopa Keskpanga ülesandele, milleks on hoida inflatsioon euroalal keskpika perioodi jooksul alla 2%, kuid selle lähedal. Varaostud on majanduse lisastiimuliks olukorras, kus keskpanga tavapärase rahapoliitika võimalused on ammendumas, kuna keskpangast kommertspankadele antavate laenude intressid on juba nulli lähedal. Varaostudega lükkavad euroala keskpangad võlakirjade tootlust allapoole. Sellega suunatakse investoreid oma raha mujale laenama ning nõnda peaksid paranema ka ettevõtete ja majapidamiste rahastamisvõimalused. See võib ergutada investeeringuid ja tarbimist euroalal ning lõppkokkuvõttes panustada sellesse, et hinnakasv kiireneks ning läheneks 2%le.