Elektroonikutel kopsakad kasumid

Elektroonikatootjatest oli edukaim Šveitsi kapitalil põhinev AS Enics Eesti, mille kasum tõusis kahe ja poole miljoni euro võrra kuue miljoni euroni. Enics Eesti tehase juhi Jaanus Aali sõnul on Enics põhjalikult üle vaadanud oma kulustruktuurid. „Meil müügimahud on enam-vähem stabiilsed, kuid selle aasta alguseks oli meil sada inimest vähem, kui poolteist aastat tagasi,“ ütles ta.

Aali sõnul mängis kasumlikkuse tõusus suurt rolli ka nõrk dollar. „Kuna me ostame dollaris ja müüme euros, siis eelmine aasta saime sealt eraldi kasumit,“ sõnas ta. Tänavu lõikab aga ettevõte Aali kinnitusel sellega näppu, sest dollar on praegu tugev.

Dividend hüpitas kasumit

Eesti suurima ettevõtte AS Ericsson Eesti kasum oli 2013. aastal 20 miljonit eurot, 2014. aasta lõpuks oli see aga tõusnud 24 miljoni euroni. Samuti suurenes müügitulu – 1353 miljonilt 1362 miljonile. Ericssoni pressiesindaja Milla Nummenpää väitel oli kasum võrreldes tunamullusega tegelikult väiksem, aga kuna firmast võeti rohkem dividende, siis vähenes ka maksukoormus ja tulemusena kasum tõusis.

Infrapunakaameraid tootva OÜ FLIR Systems Estonia kasum langes paarisaja tuhande euro võrra, kuid sellegipoolest asub ettevõte pea kolme miljoni eurose kasumiga edetabelis kolmandal kohal ja käibenumbrilt neljandal. Tehase juhi Tiit Tallo sõnul on nende kasum otseselt käibega seotud, kuna tooteid müüakse ainult kontserni siseselt. „Meil on kasumi protsent fikseeritud – kui on kulutused väiksemad, siis on ka kasum väiksem,“ ütles ta. Majandusaastat hindab Tallo edukaks: toodeti rohkem kaameraid, ehitati uus tehas ja investeeriti uutesse elektroonikaliinidesse.

 

Eestis hea toota

Nagu Enics, Ericsson ja FLIR, on ka teised suuremad elektroonikatootjad Eestis saanud alguse välismaiste firmade otsusest rajada Eestisse oma tehas. Jaanus Aali väitel on see seotud Eesti hea ärikultuuriga. „Meie tahe midagi ära teha on palju suurem kui näiteks Slovakkias,“ ütles ta. Tema sõnul saab eestlastega hästi asju ajada ja töö saab kindlasti tehtud ning selle eest ollakse valmis ka rohkem maksma.

Tiit Tallo sõnul on igal ettevõtjal oma lugu, FLIRi oma sai aga alguse ettevõtte varasemast koostööst firmaga Nolato, mille tehas tootis Eestis mobiilikorpuseid ja kus töötas ka Tallo ise. Nolato kolis Eestist ära, seega tuli FLIRi juhatusel mõte oma tootmine tühjaks jäänud tehasesse tuua. „Sest koostöö juba toimis ja tuumgrupp inimesi oli olemas, samuti on Eesti Rootsile lähedal,“ põhjendas Tallo.

Samas ei jäta välismaalaste rohkus ruumi eestlastele endile – kuuest suuremast ettevõttest pole ükski Eesti. Jaanus Aali väitel on Eestis keeruline jalga ukse vahele saada, et midagi suuremat teha. „Eesti kapitalil põhineval väiketootjal on väga raske suurde mängu saada, selleks peab olema mingi väga eriline nišš,“ sõnas Aal.

Tiit Tallo peab üheks põhjuseks elektroonika tootmise spetsiifilisust. „Infrapunakaamerate turu jaoks Eestis know-how’d pole“, ütles Tallo. Lisaks märkis ta, et elektroonika tootmisel on vajalik suur alginvesteering.

Aina ülesmäge

Jaanus Aali sõnul on Enicsil kavas kasvada ja laieneda. „Meil on paar huvitavat klienti, kellega alustame tihedat koostööd. Sealt on üht-teist põnevat tulemas,“ ütles ta.

Ericssonil on majandusaasta aruandes kirjas, et plaanis on tehase töö ümberkorraldamine, et saaks toota järgmise põlvkonna raadioseadmeid. Selleks plaanib ettevõte vaadata üle oma ärimudeli ja viia vanemad tooted üle teenusepakkujatele.

FLIRi tänavune aasta on Tiit Tallo kinnitusel alanud müügitulu tõusuga, kuid investeeringutega võetakse hoog maha. „Me praegu väga kiiresti ei investeeri, eelmisel aastal tegime seda juba piisavalt,“ ütles ta.

Statistikaameti andmeil langes mais elektriseadmete tootmine võrreldes eelmise aasta sama kuuga 2%, arvuti-, optika- ja elektroonikaseadmete tootmine tõusis 0,9%. Eesti kogu tööstuse toodang langes 2%.