Pagulased paisatakse Eesti tööturule

Nüüdseks on selge, et Eesti võtab kahe aasta jooksul vastu 150 pagulast. Riiki saabudes asub pagulane elama mõnda valla või linna poolt pakutavasse üüri- või sotsiaalkorterisse. Ta saab endale õigused saada sotsiaaltoetuseid, riikliku pensioneid ja terviseteenuseid. Tööle võib ta asuda silmapilkselt, kui selleks võimalus tekib.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepiku sõnul on rahvusvahelise kaitsja saajal võrdne Eestis elava alalise elanikuga, ehk siis tal on õigus töötada, saada tööturutoetuseid ja tööturuteenuseid. „Tööloa saamiseks pole vaja läbida eraldi menetlust,“ ütles Lepik.

Tööotsingul pagulased üksi ei jää – riik pakub Lepiku sõnul neile töö leidmise lihtsustamiseks erinevaid toetuseid ja tugiteenuseid, näiteks võimalust eesti keele õppeks. Samuti teeb valitsus Lepiku kinnitusel koostööd Töötukassaga, et töö leidmine oleks võimalikult kerge ja sujuv. „Vajadusel koostatakse pagulasele Töötukassa poolt individuaalne tööotsimise plaan,“ sõnas Lepik.

Tervise- ja tööministri Rannar Vassiljevi sõnul pakub töötukassa pagulastele abi samamoodi nagu ka teistele Eestis elavatele töötutele. „Meie läheneme inimesele võimalikult personaalselt, selgitame välja tema enda kvalifikatsioonid ja soovid ja võrrelda seda tööturul olevate pakkumistega,“ ütles ta, „See kehtib ka pagulaste puhul.“

Ettevõtted näitavad huvi

Kuigi Rannar Vassiljevi sõnutsi ei maksa valitsus pagulaste töölevõtmise eest soodustusi ega toetuseid, on mitmed ettevõtted tundnud huvi nende tööle rakendamise osas. Nende seas on sellised firmad nagu näiteks AS E-betoonelement, OÜ Tallinna Pesumaja, OÜ Baltic Log Cabins, AS Hagar ja OÜ Pandivere Pansion.

E-betoonelemendi Tamsalu tehase juhataja Marek Preesi sõnul on neil praegu tööl kaks pagulast, kes töötavad betoontoodete valmistaja ametikohal. „Initsiatiiv tuli tegelikult Vao keskusest, kust uuriti, et kas meil on vabu kohti,“ ütles Prees.

Tulevikus on ettevõte Preesi sõnul vajadusel valmis võtma veel pagulasi tööle, kuid samas peab valikuid langetama ettevaatlikult. „Peab vaatama, et mingeid kampasid ei tekiks,“ kommenteeris ta. Keelebarjääri Prees probleemiks ei pea, näiteks suheldakse praegu firmas töötava ukrainlasega vene keeles ning sudaanlasega inglise keeles.

Vao külas asuva Pandivere Pansioni juhataja Sirje Pediuse sõnul tuli nende huvi pagulaste vastu sellest, et ettevõttesse ei leitud kuskilt tööjõudu. „Kuigi palk on täiesti korralik, helistavad inimesed vaid selleks, et töötukassat maha rahustada,“ ütles Pedius. Tööjõu puuduse tõttu võttis pansionaat ühendust Vao pagulaskeskusega, kust pakuti neile inimesi, kes tahtsid Eestis tööle asuda. Tulemusena sai ettevõte endale koristaja ning meditsiinilise haridusega hooldaja.

Töölevõetud pagulasi kirjeldab Pedius kui töökaid ning intelligentseid inimesi, ainukeseks takistuseks on veel keel. „Nad peavad ikka eesti keele ära õppima, aga eks me aitame neid ja nad näitavad selle vastu ise ka huvi,“ sõnas ta. Pediuse väitel on ettevõttes vaba veel öövalvuri ametikoht, mida võiks täita samuti pagulane.

 

Pagulane peab vaeva nägema

Olenemata valitsuse pingutustest ja ettevõtete huvist ei ole pagulastel tasuva töö leidmine kerge. MTÜ Pagulasabi juhatuse liikme Eero Jansoni sõnul on pagulaste seas erinevate haridustasemetega inimesi, kuid valdavalt saab pagulane vaid lihttööle. „Neil on olemas kõrgharidus, aga nende haridusdokumente pole võimalik Eestis tunnustada,“ ütles Janson.

Jansoni väitel saab aga pagulane ise oma šansse tööturul suurendada eelkõige keeleõppega. „Kui ei oska vene keelt ega inglise keelt, siis on keeleõpe esimene võimalus oma võimaluste parandamiseks. Tõsi, on ka ettevõtteid, kes võtavad tööle inimesi, kellega saab suhelda ainult käte ja jalgadega,“ sõnas ta. Lisaks soovitab Janson pagulastel kasutada ümberõppevõimalusi, kui selleks raha on.

Rannar Vassiljevi sõnul on oluline, et pagulane usaldaks abisüsteemi, mida Eesti riik pakub. Samuti tekib tema väitel ka võimalus, et pagulastele pakutakse töid vastavalt nende haridusele – selleks on vaja vaid aega. „See kõik tekib protsessi käigus, ettevõtja võtab ju tööle sisuliselt tundmatu inimese,“ sõnas Vassiljev.

Jansoni sõnul võiks riik aga pagulaste töö leidmise lihtsustamiseks anda ohjad töötukassa kätte. „Kui need 150 inimest tulevad, siis ei peaks mitte riik neid mehhaaniliselt omavalitsuste vahel ära jaotama, vaid hoopis töötukassa tegema konkreetse seose inimese, tema töökoha ja lõpuks elukoha vahel,“ rääkis ta.

Pagulased ise on aga Jansoni sõnul töö leidmiseks äärmiselt motiveeritud. „See on nende esimene prioriteet, nende jaoks on see isegi tähtsam kui elukoha leidmine,“ sõnas Janson.

Töötukassa: ameti leidmist takistavad ühed tegurid

Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Kai Puhasmets:

Töötukassa senisel kogemusel on pagulastest tööotsijad väga motiveeritud tööd leidma ja tööle asuma.

Takistused, mis ette tulevad, on sarnaselt teiste tööotsijatega iga inimese puhul erinevad – töölkäimiseks sobiva transpordiühenduse puudumine, vähesed erialased oskused, nõutava keeleoskuse või töökogemuse puudumine jms. Vao majutuskeskuse elanike puhul on olnud üheks kitsaskohaks, mis takistab tööleasumist, oma eluaseme puudumine. Samas aga ka selline pealtnäha lihtne asi, nagu pangakonto puudumine, kuhu tööandja saaks palka kanda. Nimelt nõuavad pangad konto avamiseks elamisluba.