Väravapallimeister pakub katust

Tootmismahud on mühinal kasvanud ning praegu ehitab ettevõte 2000 ruutmeetri suurust oma tootmishoonet, kuhu plaanitakse sisse kolida järgmise aasta alguses. Tootmispind suureneb praeguse rendipinnaga võrreldes üle kahe korra.

Kui ajakirjanik AMV Grupi juhile ja omanikule Varmo Savimägile gaselli-loo asjus esimest korda helistab, pärib mees, mitmendal kohal nad kiiresti arenevate ettevõtete edetabelis olid. "Mulle saadeti aasta algul küll diplom, et AMV Grupp on gasellettevõte, aga erilehte edetabeliga ma näinud ei ole." Täpsustuse, et tema firma oli Gaselli TOPis üsna kõrgel, 111. kohal, võtab Savimägi stoilise rahuga vastu.

Kuus aastat tagasi asutatud AMV Grupp tegeles kuni 2012. aastani puittoodete vahendamisega - ostis Eestist kokku saematerjali, aknaraame, kümblustünne ning müüs need edasi Soome. 

"Vahendusega on alati nii, et järjest rohkem tahavad teenida tootjad ja marginaal vahendajale jääb järjest väiksemkaks," põhjendab Savimägi, miks ta otsustas tootmisseadmete ostmiseks laenu võtta ning fermide tootmise käivitada. Tegevusvaldkond polnud talle võõras - senini töötas ta puitkatuse konstruktsioone valmistavas OÜs Alusehituse Konstruktsioonid projekteerijana.

Fermid ja talad

AMV Grupi põhitoodang on ogaplaatfermid ehk puitfermid, kus vajalikku mõõtu lõigatud prussid on omavahel ühendatud tsingitud terasplekist ogaplaatidega. Spetsiaalsed metallplaadid surutakse puitu võimsa pressi abil. "Tsehhis valmistatud fermide paigalduseks kulub ehitusobjektil oluliselt vähem aega ja tööjõukulu," rõhutab Savimägi. "Objektil on keeruline kõiki nurki täpselt välja lõigata ja peamine - fermi kokkupanekul on vaja suurt tasast pinda, mida ehitustandril on sageli võimatu leida." AMV Grupp tarnib klientidele kuni 18 meetri pikkuseid katuseferme. Lihtsama, näiteks viilkatusega maja fermide paigaldamiseks kulub spetsialistidel vaid üks päev.

Fermid ja talad

Lisaks fermidele toodab AMV Grupp positalasid ehk puit-metalltalasid. Tegu on talaga, mille ülemise ja alumise prussi vahel on terassõrestik. Tänu ruumilisele konstruktsioonile saab sellisest talast elektrijuhtmeid, torusid ja muid kommunikatsioone hõlpsalt läbi vedada. Positalasid kasutatakse hoonetes peamiselt põranda- ja vahelaetaladena.

Savimägi sõnul on positalad Põhjamaades ja Baltikumis suhteliselt uus toode. "Näiteks Soomes on hakatud neid kõvemini reklaamima ja turustama alles paaril viimasel aastal," räägib ta. "Skandinaavias on positalade kasutamine muutumas üha populaarsemaks ja ma usun, et ka Eestis nõudlus nende järele hakkab tõusma. Eestis propageeritakse puidu kasutamist ehituses päris korralikult." Savimägi andmeil on nad positalasid tootnud umbes 30 maja tarvis ning enamik neist on püsti pandud Rootsis ja Soomes.

Käib siiani trennis

Savimägi rabab tegelikult üheaegselt õige mitmel rindel. Ta on kolme firma - lisaks AMV Grupile ka katuste ehitusele keskendunud OÜ AMV Ehitusgrupp ning kümblustünnitootja OÜ Tunman - juht, käib regulaarselt korra nädalas Põlvas käsipallitrennis ja enamikel nädalavahetustel kaitseb käsipallivõistlustel meeskonna väravat.

"Olen noor inimene, peab jaksama," pakatab Savimägi enesekindlusest. "Mul on toetav pere ja noor ning tubli meeskond." Ta lisab, et kümblustünnide tootmine on siiski pigem hobi. "Aktiivselt me selles nišis ei tegutse," ütleb Savimägi. "Kui tellitakse, siis teeme, meil on vastav oskusteave ja masinad olemas."

Kui Tunmani kümblustünnid pole klientide hulgas ehk nii tuntud, siis TunMani meeskonda teab käsipallisõber küllap paremini. Põlva käsipallikoondis TunMan, mille väravavaht on Varmo Savimägi, võitis tänavu kevadel Eesti meistrivõistluste esiliiga.

"Seega võiks meie meeskond mängida uuel hooajal kõrgliigas ja meid on sinna ka korduvalt kutsutud, aga see nõuaks põhitöö kõrvalt treenivatelt meestelt liiga palju aega," on Savimägi sunnitud tõdema. Käsipallimeeskonna toetajateks on Savimägede perega seotud AMV Grupp ja Tunman ning mõned teised ettevõtted.

Nagu enamik Põlvas üles kasvanud noortest nakatus ka Varmo Savimägi käsipallipisikuga kooli ajal. "Olen kogu oma elu käsipalli mänginud, välja arvatud need aastad, kui ma Soomes töötasin," lausub ta. "Nüüd käin üks kord nädalas Põlvas trennis. Võistkond koosneb peamiselt Põlvas elavatest ja töötavatest meestest. Oleme selline amatööride sats, ent tahame ka algaval hooajal esiliiga kinni panna."

Fermitootja kolm soovitust

1. Pühendumus tagab edu. Seda, mida teed, tuleb hingega teha, sest ilma töö ja vaevata ei tule midagi. Kui teed asju hästi, siis on kõik korras, aga kui teed midagi halvasti, siis info sellest läheb laiali nagu kulutuli. Info hea ja halva kohta liigub kiiresti ehitajalt ehitajale ja sõpruskonna vahendusel sotsiaalmeedia kaudu.

2. Julge tunnistada viga. Kui midagi on valesti läinud, julge tunnistada oma viga, maksa nii-öelda kooliraha ning tee asi ümber. Kliendiga tuleb suhelda, mitte peitu pugeda. Tänu sellele, et oled halvasti läinud asja kiiresti ümber teinud, jääb kliendile lõpptulemusena ikkagi pigem hea kui halb mulje.

3. Otsi töötajaid tutvusringkonnast. Olen kõik töötajad leidnud tuttava või tuttava tuttava kaudu. Kui küsid tuttava käest, kas ta teab kedagi, kes teaks kedagi soovitada, siis üldjuhul soovitataksegi neid, kes ongi head. Sest soovitaja võtab soovitatava ees justkui moraalse vastutuse. Samas tuleks alati lähtuda sellest, et isegi kui kolleeg on su hea sõber, siis töö ja eraelu on kaks eraldi asja ja need tuleb lahus hoida. Päeval teeme koos tööd kui kolleegid ja õhtul pubis õlut juues oleme sõbrad.

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.  Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2011, 2012 ja 2013. 2011. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2011-2013 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%. TOPi jõudis tänavu 1106 ettevõtet.  Gaselliliikumist toetab LHV.