Intressid tõusevad ka ilma Föderaalreservita

Mida see tähendab börsile, kinnisvara hindadele ning majandusele, selgub lähitulevikus, vahendab Marketwatch.

Kuigi see peaks investorite tähelepanu äratama, on teiste baasintressimäärade tõus saanud liiga vähe tähelepanu, kuna paljud keskenduvad uudistele millal ja kui palju kavatseb Föderaalreserv tõsta lühiajalisi intressimäärasid.

Alates käesoleva aasta aprillist on ettevõtete uutelt võlakirjadelt makstavad intressimäärad tõusnud kolmandiku võrra, selgub Bank of America Merrill Lynch andmetest.

Kõrge riskiga ettevõtete, mille krediidireiting on CCC või alla selle, võlakirjade tootlikkus on kasvanud 10%-lt 13%-le kõigest mõne kuuga. AAA reitinguga ettevõete võlakirjade tootlikkus on kasvanud 3,4%-lt 4,1%-le.

Kõrgeima riskiga ettevõtted peavad maksma ligi kaks korda enam laenamise eest kui eelmisel aastal.

Niiöelda “riskivaba” intressimäär ehk 10-aastaste riigivõlakirjade intressimäär on kasvanud aga viiendiku võrra ehk 2,2%-le alates kevadest.

Kõrgemad intressimäärad on head laenuandjatele, kuid kahjulikumad laenajatele.

Föderaalreservi poolt reedel avaldatud andmed näitasid selgelt, kui lai mõju võib kasvavatel intressimääradel olla.

USA erasektori võlg on suurem kui see oli 2008. aasta finantskriisi eelõhtul.

Majapidamised ja ettevõtted võlgnesid juuni seisuga kokku 26,6 triljonit dollarit, selgub Föderaalreservi andmetest.

Alates 2009. aastast on börs õitsenud, kuid liiga vähe mõistetakse seda, mis on selle taga. Intressimäärade langedes emiteerisid ettevõtted suurel hulgal võlakirju ning kasutasid raha oma enda aktsiate ostuks, kergitades sellega hindu. See protsess toimis hästi, vähemalt senikaua, kuni pikaajalised intressimäärad langesid. Nüüd on intressimäärad aga hakanud tõusma ning olukord võib sootuks muutuda.