Metsasektor on püsivalt põhjas, ettevõtted panustavad ellujäämisel pikemale strateegiale või on valinud päev korraga taktika, kirjutab 25. septembril ilmuv kuukiri Metsandus.
“Turu käitumine võrreldes eelmise aastaga pakub déj?-vu elamuse. Tegemist on turu põhja-aastaga, aga ega see tähenda, et veel kehvemaks ei saa minna. Sukelduja leiab ka põhjas mõne lohu,” nentis muiates Hiiumaa metsandusettevõtte HMPK OÜ juhatuse liige Andrus Ilumets ja lisas, et ainsana ei ole märkimisväärselt kukkunud saepalgi hinnad.
Ta arvas, et keerulisim periood tuleb neljandas kvartalis ja põhjaseis turul püsib ka järgmisel aastal. “Märke, et hooaja algul turul midagi paraneb, ei ole. Samas pole ka kukkumisruumi, nii et metsamehed on ikka optimistid...” jätkas ta.
Palgatõusu sektoris näha ei ole, ent Ilumetsa sõnul on on häid spetsialiste vähe ja nende palgad on heal tasemel.
Maht kasvab, käive kahaneb
Ilumets usub, et need metsandusettevõtjad, kes on nn pikamaajooksjad, ei pruugi suuri kaotusi kogeda, pigem tuleb uusi võimalusi otsida lühema plaaniga tegijatel: “Marginaalid kujunevad ka suurtel kindlasti väiksemateks; käibenumber jääb vast samaks, ent töömahud suurenevad ja hinnad alanevad. Kasumi-kahjumi osas on pikki ja keskpikki plaane tegevad ettevõtjad stabiilsemad. Kipun arvama, et meie sektori käive hinnalanguse tõttu siiski kahaneb, ehkki mahud võivad tulla suuremad.”
Metsiku lääne stiilis tegutsejad pole metsandusest kuhugi kadunud. “Riigipoliitika on toetanud maaelu mitmekesistamist, aga ega kontrolli turu üle pole. Kindlasti on see lisanud turule värve, must värv on hästi esindatud,” muigas ta. “Küttepuude turg on poolametlik, ega meie tütarettevõttel Halupuu Firewood Products OÜ kerge ole. Turg ei ole läbipaistev ning volatiivsus ümarmaterjaliturul mõjutab oluliselt tootjaid, kes hooajaliselt müüvad,” rääkis Ilumets.
HMPK OÜ peab turu madalseisust hoolimata investeeringuplaane, moodne tehnika võimaldab kasvatada teatud protsesside kiirusi ja olla paindlik. “Kes näevad end tegutsemas pikas perspektiivis, ei saa oma investeeringuid katkestada. Ma arvan, et metsandussulani läheb pikalt aega, enne tuleb jahenemine,” sõnas ta.
Plaan paariks kuuks
Ülearu roosiliselt ei näe lähitulevikku turul ka peamiselt Lõuna-Eestis tegutsev erinevaid metsatöö teenuseid pakkuva NAV Capital OÜ juht Mikk Kreevan. “Oleme väike ettevõte ja tegutseme paindlikult, pikkade prognoosidega pead ei vaeva, plaane saame teha vaid paari kuu kaupa,” rääkis ta ja lisas, et investeerimisplaane masinatesse ei ole, sest liisingute maksmisest odavam ja mõistlikum on vajalikud teenused sisse osta. “Loodan, et tööd jätkub ja ellu jääme, aga konkurentsi osas on ikka nii, et tulevad uued tundmatud tegijad, löövad hinnad alla... Turgu isegi on, aga no näiteks paberipuu hind on väga alla läinud.”
Ettevõte pakub eelmisest aastast uue teenusena metsahooldust. Kui varem telliti enamik töid RMKst, siis nüüd on üha enam tööd erametsast. “Erametsaomanik hakkab ka mõistust pähe võtma ja saab aru, et oma metsa on vaja hooldada. Erametsakeskus küll toetab, ent see ei kata kõiki kulusid. Nüüd on hakatud aru saama, et midagi tuleb ka investeerida,” rõõmustas ta. Metsahoolduses on konkurents väga tihe olnud ja surve odavamale hinnale tugev. “Usun, et järgmisel aastal tuleb hooldustöid kindlasti juurde, ehkki nende osakaal käibest on siiski väike,” sõnas ta.
Metsaistutusteenuse turg kujunemas
Päris uue metsaistutuse ja -hoolduse ettevõttena alustas mullu Forestis OÜ. Tegevjuht Leho Laul, üks firma asutajaist, rääkis, et klientideks on olnud erametsaomanikud, sihikul on ka metsaühistud. “Praegu on veel vähesed erametsaomanikud ühistutesse koondunud, aga töid koos tellida on efektiivsem ja kuna ka riigi meetmed seda soosivad, usun, et tööd jätkub,” rääkis Laul.
Esimene tegutsemisaasta on noorel firmal läinud ootuspäraselt, teenuseid pakutakse peamiselt Harjumaal, välja on kujunenud istutustiimid, kes töötavad projektipõhiselt, partnerid on tekkimas ka Lõuna-Eestis. Eesmärk on oma tegevust laiendada üle Eesti. Laulu sõnul ei ole konkurents sel turul nii terav kui mõnes teises metsandussektori valdkonnas. “On küll palju ettevõtteid, kes oma kodulehtedel reklaamivad istutus- ja hooldustöid, ent kui asjaks läheb, siis tegelikult korralikku teenust ei pakuta. Oleme kogu oma tähelepanu suunanud just metsa istutamisele ja hooldamisele. Istutusele-hooldusele pühendunud ettevõtteid ei ole turul palju, metsanduses tegutsevad ettevõtted on enamasti orienteeritud sellistele tegevustele, mis on seotud metsa maharaiumisega, kuna sealt on oodata suuremat tulu,” arutles ta ja lisas, et nende valdkonnas on turg välja kujunemas, kuna nõudlus teenuse järele on veel kesine.
Põhjamaades on metsa uuendamine olnud juba päris pikaajaline trend, ega Eestigi sellest pääse. “Kui metsa istutamist üldse enam ei toetata, siis on ohus ka meie ettevõtmised, aga ma usun, et keskkonnateadlikkus ikkagi kasvab ja nälga me ei jää. Meil on kavas mitte vaid istikud maha panna, vaid ka vaadata, et taimed kasvama läheksid ja neid edaspidi hooldada,” avaldas Laul. Mullu aprillist kuni tänaseni on hooldustöid tehtud 30 hektari ulatuses, istutatud maha ligi 50 000 taime. “Taime istutamisteenus olenevalt asukohast on 15–20 senti taim ja sel aastal on veel töid ees,” märkis ta. Võsa- ja raietöid on ettevõte veel vähe teinud, Laulu sõnul metsaomanik nende tööde teostamise peale väga palju ei mõtle. Oma istutatud metsalankidel tahab Forestis OÜ siiski silma peal hoida ja vajadusel valgusraiet teha.
25. sepembri Metsandusest saab lugeda ka miks on muld oluline ja kes on aasta parim metsamees.
Seotud lood
Balti põllumajandus astub uude ajastusse, pakkudes investoritele erakordset võimalust. Läti suurim põllumajandusühistu
LATRAPS, mis on tuntud kui piirkonna juhtiv teraviljaeksportija, on avanud oma esimese avaliku võlakirjade pakkumise. Eesmärgiks on koguda 8 miljonit eurot, et rahastada Põhja-Euroopa suurima hernevalgu isolaadi tootmisüksuse – ASNS Ingredient – rajamist Lätis.