Venemaal äri ajamine polegi lootusetu

„Sanktsioonid ei ole meie tegevust otseselt mõjutanud ja loodan, et nii see ka jääb. Kohalik omavalitsus Slantsõs toetab meie ettevõtmist, kuna anname tööd ligi 90 kohalikule,“ rääkis Ecomet Investi juht Avo Kaasik, kuidas on läinud hiljuti Peipsi piiri taga pliitehase tööle saanud Eesti ettevõttel Venemaal.

Venemaa-suunalisest ärist on pidanud loobuma paljud Eesti ekspedeerijad, kes on küll leidnud asenduse Euroopast. Ka suuremad Eesti ehitusettevõtted on Venemaalt lahkunud. Venemaa aastatagune impordikeeld on kõige valusamalt löönud Eesti piimaettevõtteid, kuna tootmismahtu ei ole suudetud Lääne suunal taastada. Samuti on kevadest keeld peal Eesti kalatööstustel. 

Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts ütles, et Venemaalt lahkumine sai alguse juba varem kui aasta tagasi. Kui võrrelda viie aasta taguse ajaga, on kindlasti rohkem kui pooled seal tegutsenud firmadest oma äri Venemaaga lõpetanud. "Ettevõtete hulk, kes seal üldse kuidagi või midagi teeb, on väga väike ja seotud pikemaajaliste investeeringutega, kus on ka suur Vene partnerite huvi," lausus Palts. "See huvi on aidanud neil seal püsida." 

Palts ei tea enda sõnul kedagi, kes tegevusi Venemaal väga agaralt oma äriplaani sisse kirjutaks. "Kui rääkida põhjanaabritega, kes on Vene turul palju aktiivsemalt investeerinud ja koostööd teinud, siis ka nemad on tagasi tõmmanud. Need kahjud, mis seal kantud, on niivõrd suured, et on aru saadud, et see risk ei pruugi ennast kuidagi ära tasuda," märkis kaubandus-tööstuskoja juht. 

Ecomet Investi rahvusvaheline äri

Kuidas on Ecomet Investil õnnestunud ajada praeguseni Venemaal vastu pidada? Kaasik ütles, et eks raskusi ole ettevõtjatel igal pool, kuskil ei tule midagi kergelt. „Kuna meie tehasele on see aasta käivitusaasta, siis väljakutsed seisavad meil kindlasti ees edaspidi,“ uskus ta.

Kaasik pidas võimalikuks, et paljud Venemaal äri sulgenud ettevõtjad olid suunatud eratarbijale. Sel juhul võib olla tegu kohalike tarbijate meelsuse näitamise ja sanktsioonidega. „Meie äri on B2B-äri (business to business – ettevõtetevaheline äri – toim) ja väga rahvusvaheline, sest ostjad on suured rahvusvahelised akutootjad ja metallikauplejad,“ põhjendas ta.

Shishi: Venemaalt 5-10% käibest 

Tänavu EASi ettevõtlusauhinna aasta eksportija tiitlile kandideeriva Shishi üks omanik ja juht Mart Haber ütles, et Venemaa osa äris on võrreldes 4-5 aasta tagusega oluliselt vähenenud, kuid see ei tähenda veel, et sealne äri oleks vähetähtis. Praegu moodustab Venemaa 5-10% sisekujunduselementide looja Shishi käibest. Mullu müüs ettevõte pea 70 riiki.

„Paratamatult on saatmine Venemaale veidi vähenenud. Kui varem vaadati, et asi oleks kõige uhkem, siis nüüd vaadatakse rohkem hinda,“ lausus Haber. „Eks Venemaa on alati olnud ettearvamatu. Sulle võib tunduda, et on olemas kõige paremad tellimused, ja siis jälle midagi juhtub ning need kukuvad ära või muutuvad. Määramatus on Venemaa äris alati sisse kirjutatud,“ lisas ta.

Venemaa klientidelt ettemaks

Haberi sõnul küsivad nad Venemaa klientidelt ettemaksu. „Elu on õpetanud, et Venemaa krediidiklientidega tekivad jamad,“ märkis ta. Samas tõdes Haber, et Venemaal asju ajades on Eesti päritolu pigem kasuks tulnud, mitte probleeme tekitanud. Ollakse õnnelikud, et saab rääkida eestlastega, ja veel vene keeles.

„Kui varem hoolitsesid Moskva ja Peterburi esindused kõigi Vene klientide eest, siis praegu käivad meie suuremad kliendid messidel – Pariisis ja Frankfurdis,“ rääkis Haber. Seal müüakse ka enamik toodetest.

Shishi eelmise aasta suur müügi- ja kasumikasv tuli Haberi sõnul viimase viie aasta tublist tööst. Ettevõte oli väljas seitsmel Euroopa messil Norras, Frankfurdis ja Pariisis. „Edu tagab see, mida müüme. Käime kohal Aasia tehastes ja messidel, mõtleme välja tooted, mis oleksid kõige paremad ja paneme kogu kollektsiooni ise kokku,“ selgitas ta.

Ehitusettevõtjad ei taha Venemaast rääkida

Pärast mullu suvel Venemaale sanktsioonide kehtestamist sinna tegutsema jäänud vähesed Eesti ehitusettevõtjad ei taha oma äri käekäigust rääkida. 

Üks väheseid ehitajaid, kelle tütarettevõtted on Venemaal tegutsema jäänud, on Eestis üle kümne aasta kinnisvara haldamise ja arendamisega tegelenud MSI Grupp. Grupi juht ja üks omanikke Mati Ivask ei tahtnud Venemaa teemal üldse sõna võtta, öeldes vaid, et olukord seal ei ole normaalne ja lähiaastatel ilmselt ka normaalseks ei muutu. „Midagi ei taha öelda, mis puudutab tulevikku, sest see ei allu loogika reeglitele,“ sõnas ta. „Olukord on täiesti absurdne.“ Samas ütles Ivask, et Venemaalt pole lihtne ära tulla.

Kogu kontserni müügitulu vähenes majandusaruande järgi mullu 43%, moodustades 46,5 mln eurot. Ärikasum oli 4,7 mln eurot, samas kui aasta varem oldi kahjumis.

Teine ehitusettevõte, kes on Venemaal tegutsema jäänud ja suutnud eelmisel aastal ka mitme suure objektiga valmis saada, on Irest Ehitus. Nad on kogu ettevõtte tegevuse koondanud Peterburi ja selle ümbrusse. 

Irest Ehituse omanik ja juht Rein Kiudsoo keeldus kommentaarist, öeldes, et kommenteerimine ei too nende ettevõttele head.

Eestis Irest Ehitusel enam tegevust ei olegi. Mullu oli kogu grupi Irest Ehituse müügitulu pea 25 mln eurot, mis kasvas aastaga 58%. Kontserni puhaskasumiks kujunes veidi üle 9 mln euro. Mullu valmisid Irest Ehitusel Venemaal K-Ruoka ja K-Rauta kaubanduskeskused Peterburis.