Aasta esimese üheksa kuuga registreeriti Eestis 3403 tööõnnetust. Ligi 700 tööõnnetust lõppes raske kehavigastusega ning 12 töötajat kaotas oma elu. Enim oli tööõnnetusi metallitoodete tootmisel, teatas tööinspektsioon.
- Ehitusel kui ühes ohtlikumas tegevusvaldkonnas on sel aastal olnud 267 tööõnnetust. Foto: Julia-Maria Linna
Tööinspektsioon kogub andmeid tööõnnetuste kohta, mis on juhtunud töölepingu alusel töötavate inimestega. Sel aastal on Eestis toimunud 3403 tööõnnetust ehk iga päev juhtus keskmiselt 12 tööõnnetust. Ligi 700 tööõnnetust on töötaja jaoks lõppenud raske kehavigastusega ning 12 töötajat on tööõnnetuses kaotanud elu. Menetluses on veel 315 juhtumi asjaolud.
Eelmisel aastal juhtus sama ajaga 3424 tööõnnetust, millest 636 lõppes raske kehavigastusega ning 12 töötaja surmaga.
Suurima tööõnnetuste arvuga tegevusalad on töötleva tööstuse sektoris – metallitoodete tootmine (367 tööõnnetust) ja puidutööstus (258 tööõnnetust). Mõlemas sektoris on tööõnnetuste arv võrreldes möödunud aasta sama ajaga kasvanud. Ehitusel kui ühes ohtlikumas tegevusvaldkonnas on sel aastal olnud 267 tööõnnetust. Raskete tööõnnetuste arv on ehitussektoris kasvanud: õnnetustest oli 76 rasked ning kaks lõppes töötaja surmaga.
Tööõnnetuste põhjusteks on ohutusnõuetele mittevastavad töövahendid, töötaja puudulik väljaõpe ja ohutusnõuete rikkumine.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.