Erakooli lapsevanem: meie üle irvitatakse

Roosiväli rääkis, miks ta lisaks oma põhitööle ettevõtluses on asunud juhtima erakoolide aktivistide töörühma, et võidelda peagi riigikokku jõudva erakooliseaduse muudatuse vastu.

Järgneb intervjuu.

Mida tähendab Teile kui Tallinna Kesklinna Põhikooli hoolekogu esimehele uue erakooliseaduse jõustumine 2016. aasta septembris?Seda, et haridusministeeriumi ametnikkond ei hooli tegelikult põhikooli ja gümnaasiumi tasemel õppivast lapsest ja lapsevanemast. Mitmekesise hariduse hindamine Eestis haridus- ja teadusministeeriumi poolt on sõnakõlks ja tegelikult ei hoolita ka erakoolide pakutavast haridusest ega osata/taheta hinnata kvaliteeti, mida lisaks munitsipaal- ja riigikoolidega lasteni tuuakse. Ministeeriumi jaoks on oluline finantsmajanduslik perspektiiv.

Mida see seaduseelnõu kooli jaoks rahaliselt tähendab?Rahaline mõju on see, et umbes üks kolmandik tuludest muutub ebatõenäoliseks, millega ei saa arvestada koolielu planeerimisel. See hakkab mõjutama ilmselt erahariduse kvaliteeti, näiteks suuremad klassid, vähem rühmatunde jne.

Kas ja kui palju võib õppemaks tõusta?91 eurot lapse kohta kuus (tänavune riigi makstav tegevustoetus erakoolidele – toim) muutub erakoolidel tuluks, millega ei saa hariduse korraldamisel arvestada. Kas see 91 eurot läheb kuus lapsevanemate õlgadele 100% või kui palju hariduse kvaliteedi vähendamise arvel kokku hoitakse, sõltub igast koolist. Piirkondlikult saab see olema erinev. Mõnes suuremas linnas ilmselt on lapsevanemaid, kes ütlevad, et nad ei taha kvaliteedi kukkumist ja pigem lepivad õppemaksu tõusuga. Samas on lapsevanemaid, sõltumata seejuures piirkonnast, kes langevad hariduse kihistumise ohvriks. Pärast unetuid öid ja pingsat mõtlemist on nad sunnitud oma lapsele teatama, et sa ei saa enam õppida meie pere valitud koolis ja me peame otsima uue kooli. Kus, millises seisus ja kas üldse on olemas see uus koolikoht, ei tea ei haridus- ja teadusministeerium ega ka meie, sest ministeerium pole pidanud vajalikuks seda analüüsida ja meie pole veel jõudnud.

Milliseid finantseerimisallikaid peale õppemaksu ja kohaliku omavalitsuse veel näete (kooli majanduskulude katmisel - toim)?Annetused, kui on kooli kogukonnas aineliselt edukaid inimesi.

Mida näitab RK Hariduse MTÜ (Tallinna Kesklinna Põhikooli koolipidaja) möödunud majandusaasta 35%ne tulude kasv ja milleks seda kasutati?Võeti õpilasi juurde: kahte esimesse klassi 26 õpilast, lisaks ka 4. ja 5. klassi lisaõpilasi. Raha kulub ka koolimaja juurdeehituseks. See on möödapääsmatu investeering selleks, et oleks klassiruume juba õpingut alustanud õpilastele kuni 9 klassini.

Lisaks kasvas aruandeaasta tulem lausa 84%, mida see näitab ja kuidas seda kasutatakse?Tallinna Kesklinna Põhikooli tulem ei ole kasvanud ja kool ei tööta nn kasumiga. MTÜ-l on erakorraline tulu eelkooli korraldamise eest.

Mis motivatsioon on Teil tegutseda kooli hoolekogu esimehena?Kõrgendatud huvi kvaliteetse hariduse olemasolu suhtes Eestis. Mul on kooliealised lapsed ja mulle läheb väga korda, et oleks võimalus tagada lapsele kvaliteetne haridus. Olen Reaalkooli (Tallinna Kesklinna Põhikool on Tallinna Reaalkooli üldhariduslik erakool – toim) kogukonna fänn. Seal on reaalharidust edendatud üle 130 aasta ja tunnen uhkust, et mind lapsevanemana kaasati ja anti võimalus ennast teostada.Kodanikualgatuse aktivistina osalen sellepärast, et ma ei kannata riigiametnike hoolimatust ja ülbust laste ja lapsevanemate suhtes, kes tahavad oma lastele ei midagi rohkemat kui kvaliteetset haridust ja toovad samas haridusse raha juurde. Nüüd nende üle irvitatakse, et viige lapsed munitsipaalkooli tagasi, kui maksta ei jaksa, ja valetatakse avalikult, pannes erahariduse edendajaid halba valgusesse, et riik maksab teil kõik kinni.